Edgar Savisaar: „Müüt turu imelisest toimest on purunenud.“

Savisaare sõnul tuleks lõpetada mäng, nagu oleks Eesti ainsaks probleemiks eelarve iga hinna eest tasakaalu viimine. „Tuleb tunnistada, et Eesti peamiseks probleemiks on mitmetahuline kriis, millesse Eesti on osalt enda tegevuse, osalt tegevusetuse ja osalt ka maailmas toimuva mõjul sattunud,“ sõnas Savisaar.

„Tuleb hakata rääkima asjadest ja asjatundjatega, ning lõpetada läbipõlenud loosungitega vehkimine. Tuleb ausalt tunnistada, et Eesti on alles sisenemas majanduskriisi, et hüpoteegid alles lähevad käiku ja senise majanduspoliitika raames lahendusi sellele kriisile ei ole,“ märkis Tallinna linnapea.

„Viimaste kuudega on maailma majanduspoliitika täiesti muutunud: natsionaliseeritakse pankasid, riigid sekkuvad mis tahes elutähtsate majandussektorite tegevusse neid ühel või teisel moel toetades, ja pole näha, et selline tegevus lõpeks. Müüt turu imelisest toimest on purunenud ja riigid püüavad koos ettevõtjatega teha kõike, et finantskriisile järgnenud majanduskriisis ellu jääda. Reaganoomika aeg on läbi,“ nentis Savisaar.

Savisaare sõnul sõltub Eesti kriisist väljatoomine Eesti majanduse ekspordivõimest. „Ekspordivõime toetamine, sellele igakülgne kaasaaitamine on Eestile absoluutne prioriteet. Kui me tahame oma majanduskasvu taastada kasvõi 5–6% tasemele olukorras, kus laenukraanid Eestile möödunud ulatuses enam kunagi ei avane, on vaja suurendada Eesti netoeksporti ligi 20 miljardi krooni võrra,“ ütles Savisaar.

Ta pidas vajalikuks loobuda senisest ettevõtete maksustamise korrast, mis teenib Eesti majandusest raha väljapumpamise eesmärki paremini kui konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamise eesmärki. Tuleb luua maksusüsteem, kus ettevõtete maksustamist saab vähendada, ilma et samal ajal tuleks ka üksikisikute tulumaksumäära alandada. Tuleb luua maksepuhkuste ja ajutiste maksualanduste süsteem nendes kohtades ja nendel tingimustel, mida õigeks ja vajalikuks peame.

Savisaar kutsus üles algatama diskussiooni sotsiaalmaksu ja vananemisega seotud probleemide osas. „Lihtne sotsiaalmaksu alandamine ei ole lahendus. Riikides, kus ei ole sotsiaalmaksu, nagu näiteks Taanis, on ju palgad ja tulumaks sotsiaalmaksu võrra kõrgemad. Ettevõtjal pole vahet, kas tööjõuga seotud kulu on ühes tükis või siis kahes tükis. Samas aga pole sugugi välistatud, et seda maksu võiks kuidagi diferentseerida,“ ütles Savisaar.

Linnapea tunnistas, et Tallinna läbivad teed, tööstuspiirkondi ja sadamaid ühendavad teed on suurematest projektidest huvitatud investoritele erilise tähtsusega. „Tuleb lõpetada rumal jutt, et kuna Eestis on Tallinna linn ja valitsus vaenujalal, siis peab see nii jäämagi. Tallinna osa Eesti majanduses on üle poole, ja koos oma tagamaaga, Suur-Tallinnaga peaaegu kolmveerand. Ainult siin on Eestis võimalik selline ressursside kontsentratsioon, et teha midagi maailmas või isegi Läänemere piirkonnas nähtavat. Riik peab koos Tallinnaga linna magistraalid ja nende ristmikud valmis ehitama. See on ekspordiprogrammi lahutamatu osa ja mitte kallim kui Saaremaa püsiühendus.

Ehitussfääris on vaja kahte asja: esiteks, säilitada kriisi ajaks ehitusfirmadele riigi või riigi poolt toetatud tellimuste abil nõudlus, mis on vajalik ellujäämiseks ja, võimaluse tekkimise korral, ka majanduse taas käimatõmbamiseks. Teiseks, vältimaks ehitusturu kokkuvarisemist ähvardavate pankrottide tõttu tuleb käivitada lääneriikide eeskujul riiklik hüpoteekide ajutise garanteerimise süsteem.

On vaja välja arendada põhimõtted, mille alusel riik saaks tugevdada raskustesse sattunud oluliste ettevõtete aktsiakapitali.

Panganduses tuleb läbi vaadata küsimus riigi osalusega kommertspanga asutamisest Eestis. Ei ole normaalne, kui Eesti pangandust 100-protsendiliselt kontrollivad välispangad. Peaministri suhtumine nendesse asjadesse on olnud vastutustundetult ükskõikne: meil justkui muresid ei ole, las Rootsi vastutab ja muretseb, meie usaldame jätkuvalt Rootsi pangandussüsteemi,“ sõnas Savisaar.

 RAEPRESS

NB! Kõne tervikteksti vt www.kesknadal.ee alates 29. oktoobrist 2008.

Jaga |