Ebavõrdne emapalk - „palk" pinnuna silmas

Mõistetav on, et kulutused uue ilmakodaniku tarbeks algavad varakult, et olla igati valmis tema tulekuks ja anda oma parim. Muidugi selgub kogu tõde tegelikkusest alles siis, kui ollakse reaalselt silmitsi igapäevaste vajaduste ja kulutustega. Ehk tunnistatakse ülemuselegi oma rasedus varakult üles ja palutakse tal palka kergitada, et tulevane emapalk vähegi väärikama suuruse saaks. Nõukaajal olid ju niisugused kokkulepped üsna sagedased nii enne dekreetpuhkusele kui ka pensionile siirdumist. Miks aga niisugune ebaaus mõte praeguses demokraatlikuks nimetatud Eestis pähe peaks tulema?

Sest riik ei ole oma otsustes õiglane.

Tallinna sünnitoetus

Viimasel ajal on tugevalt kritiseeritud Tallinna linna poolt makstava sünnitoetuse suurust ja tingimusi, mida omavalitsus on kehtestanud. Unustame siinkohal, et kohalikel omavalitsustel on seaduslik õigus ka ise kehtestada toetusi, määrates nende suurused ja tingimused, allikaks kohalikud ressursid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse volikogude pädevuses on toetuste andmine ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine.

Pole siin ju miskit ebanormaalset ja mõistusevastast, kui omavalitsus on seadnud ka kindlad kriteeriumid, millistel alustel ühekordset sünnitoetust maksta. Kes maksab, see tellib ka muusika, ja vastupidi!

Sünnitoetuse maksmise tingimused ja suurus on omavalitsuste lõikes erinev vastavalt võimalusele. Ja iga omavalitsus töötab välja ka toetuse maksmise korra, et toetust saaksid tõesti need lapsevanemad, kes tegelikult selles linnas või vallas elavad. Ehk siis -- hoolitsetakse oma piirkonna elanike eest.

See on mõistlik.

Äärmiselt ebavõrdne emapalk

Samas on hoopis üllatavam, et Tallinnas makstava sünnitoetuse üle vaidlemise kõrval on praktiliselt olematu diskussioon väga ebavõrdse emapalga arvestamise ja maksmise üle riigis.

Kuidas saame siis tagada lastele võrdsuse, kui riik, kelle jaoks kõik lapsed peaksid võrdsed olema, tekitab suure ebavõrdsuse juba enne lapse sündi?

Katrin Saks mõtiskleb oma hiljutises artiklis, et ideaalis peaksid riigi ja linna toetused olema kooskõlas ja üksteist täiendama, mitte dubleerima või konkureerima. Idee on üllas, kuid siinkohal rõhutan riigi otsust emapalga suuruse osas, mis kohe kuidagi seda ideed ei toeta.

Paraku on seadus niisugune, et naised, kellel kõrge palk, võivad saada kuni 35 000 krooni kuus emapalka, aga teine osa, alampalka saavad naised, hakkavad ka emapalgaks saama alammäära.

Mis siis juhtuks, kui emapalga suurust pisutki ühtlustada - loogilisem oleks kahtlemata ülemisest otsast?

Tõsi, valitsus kinnitas järgmise aasta vanemahüvitise ülempiiriks küll 33 750 krooni, mis on 4,4 protsenti väiksem 2010. aastaks kinnitatud vanemahüvitise ülemmäärast, kuid olgem realistid: see 1250 krooni suurune langus on olematu.

Kui langetada emapalga ülempiir näiteks 10 000-15 000, jätkuks praegu kuluvast kogusummast palju enamatele tulevastele emadele ja pikemaks perioodiks. Näiteks kaheks aastaks.

10 000-15 000 krooni kuus on summa, mis võimaldab üsnagi hästi praeguste hindade juures lapse kaheaastaseks saamiseni temaga seotud kulutustega toime tulla.

Võrdsem emapalk mõjutaks iivet

Kas niisuguse toetuse korral otsustaks rohkem naisi sünnitada või kas praegune emapalga ülempiir on suurendanud sündivust? Väheusutav. Samas aga suurendaks kaheaastase emapalgaga kindlustatus lapsehoolduspuhkusel olevate emade kindlustunnet kohe kindlasti. Seda eriti siis, kui tegemist on üksikemaga.

Naiste soov enam lapsi sünnitada mõjutaks kahtlemata otseselt meie rahvaarvu, mis hoogsalt väheneb eelkõige vähese sündimuse ja varajase suure suremuse tõttu. Kaudselt aitaks see pisutki leevendada lasteaiakohtade vähesuse probleemi, isegi töötusele võiks tulevane seadus 10 000-15 000-kroonisest emapalga ülempiirist kahe aasta jooksul hästi mõjuda. Saaksid ju emad lastega kauem kodus olla ja nende asemel saaksid tööd need naised, kel lapsed juba suuremad.

Jääb vaid küsimus sellest, et alampalka saavad emad on ikkagi raskustes. Kuid mis segab sedagi näitajat kergitamast, kui olukord riigi majanduses paraneb ja emapalga ülempiiri alandamise arvelt kogusummat kokku hoitakse? Pealegi on praeguses situatsioonis ka alampalk palju rohkem kui üldse mitte midagi.

Niisiis, hoolitsedes optimaalse emapalga suuruse eest ja pikendades samal ajal selle maksmise perioodi, mõtleme otseselt oma rahva ja riigi tulevikule. Miljonikillune rahvas ei tohiks jätta kasutamata ühtegi võimalust, et kasvatada oma rahvastikku, kinnitades lapsevanemates usku, et nad saavad lapse kasvatamisega hakkama ja tulevad majanduslikult toime ka kõige keerulisemal ajal.

ÜLLE JUHT, Keskerakond, Valgamaa KENA juht

[fototekst]   VÕRDSUS: Mitte keegi neist „pundardest" ei tea veel, kelle tulevik saab olema teiste omast võrdsem. Foto internetist

Jaga |