Valmistumisi valimisteks

Üsna kujuka ülevaate andis hiljuti TV3 „Kuuuurija” ühe valla ametnike tahtmistest seoses maa erastamise sooviga – kui soovija keeldunud meelehead andmast, hakatud teda taga kiusama. Asi läks Riigikohtuni välja, kus vald, olles läinud vastuollu ka Riigi Maa-ametiga ja maavalitsusega, lõpuks kaotajaks jäi. Samad ametnikud on aga tänini kõrgetel ametikohtadel. Juba aastakümneid!

Kas on see vaid erandjuhtum või tavaline asi?

Lappasin mitme valla tarkade koosolekute internetiprotokolle ja tegin neist väljavõtteid. Jätame nimed mainimata, et poleks solvumisi, aga vaatame hoopis sisupoolt.

Ühes avalikus protokollis on tegemist teabenõudele vastamisega rahvamaja juhataja tööst ja tegevusest.

Sõnavõtja: “Rahvamaja on esitanud ülevaate oma tööst. Küsin teabenõude esitajalt: „Mida me siin nüüd arutama peame?“ (Ühesõnaga, algas rünnak küsija suunas!)

Arupärija (kaitseb ennast): “Tegin arupärimise seepärast, et ka (ülemuse nimi) teada saaks, mis vallas kultuuriga tegelikult toimub.“ (Ülemus ise ei julgevat seda rahvamajajuhatajalt küsida. Huvitav, miks?)

Arupärija: „Olen viimasel ajal väga palju töö tõttu rahvamaja juures viibinud ja jälginud seal toimuvat. Rahvamaja juhatajat pole ma paari nädala jooksul selle maja läheduses kordagi näinud!

Ühel päeval karjus signalisatsioon 2 tundi. G4S käis kolm korda vaatamas, kuid mitte keegi ei reageerinud sellele.“ (Teabeküsija märkis, et on inimesi, kes ei ole ammu rahul rahvamajajuhataja tööga, sest teda lihtsalt pole majas oma töökohal, kuid samas töötab selle asemel mitme firma heaks ja seda täitsa avalikult. Nüüd hakati ülemuse poolt seletama tühja-tähja kultuuritöö plaanilistel arenguteemadel, aga rohkem ikka hoopis noriti teabenõudja kallal.)

Üks sõnavõtja:: “See ei ole mitte esimene kord, kui mingi probleem tõstetakse üles, kuid sõnumitooja lüüakse praktiliselt risti ning aset ei leia mitte arutelu neil tõsistel päevakohastel teemadel, vaid jutt keeratakse kuhugi mujale.“

Ja kõige lõpuks ütles vallavanem oma kaaluka otsuse: “Ükski aruanne ei pane kedagi laulma, tantsima ega teatris käima. Tegelikult tuleb meil aitäh öelda igaühele (ilmselt mõtles süüdistatavat rahvamajajuhatajat?), kes võtab ette midagi veel korraldada.“

Sellega ilmselt ei nõustutud, sest järgmine hääl saalist kostis: „Meie ei peaks olema siin need inimesed, kes peaks vallavalitsusele mugavat elu võimaldama.“

Teabenõudja: „Kas nüüd (ülemus) sai ülevaate, mis valla kultuurielus toimub ja kas ta on toimuvaga rahul?“

Seepeale vallavanem lõpetas arutelu, sest süüdistatavat rahvamajajuhatajat kohal ei olnud.

Selline oli siis pilt vaid protokolli lugedes. Kui tulised olid tegelikult sealsed emotsioonid, võib vaid arvata. Värvikas arutelu kindlasti aitab selle valla valijatel sügisel oma kaaluka järelduse teha.

Parima (või lihtsalt hea) ülevaate poliitilisest eluolust maapiirkonnas annab kindlasti kohalik ajaleht oma lugejate ausates kommentaarides. Kõik lehed ähvardavad aga tsenseerida kommentaare!

Mõned näited arvamustest: „Ei ole hea, et asutuse juht on ametis juba 25 aastat. Meil on neljas president, ma ei tea, mitmes peaminister ja vallavanem. Kõikide kohalike koolide-lasteaedade juhid on vahetunud. Ei ole normaalne, et direktor hirmutab ja alandab oma kolleege. Ei ole normaalne, et lapsevanem visatakse kabinetist välja, teda sõimatakse ja ei lasta tal sõnagi öelda. Ei ole normaalne, et direktor sõimab ja karjub õpetaja peale laste ees. Normaalne on jääda vahel haigeks, olla depressioonis ja psüühiliselt rivist väljas, muretseda oma koha pärast, kui juured on alla kasvanud. Kuid ametnikul ei ole õigust ebanormaalselt käituda, mõnitada, kiusata, hirmutada.“

Veel „hääl rahva hulgast: „Peab aru saama, et kõik need kohalikud lasteaedade-koolide juhid, haridusnõunikud jne on omavahel seotud. Ja kes see peaks kaebama? Kui mõni töötaja läheb kaebama, siis millegipärast ei saa ta enam siinkandis tööd.“

Või järgmine näide:„Läksin ka mina kord murega juhi juurde. Jõudsin ennast tutvustada ja istet võtta. See, mis järgnes, oli: “Sa, kurat, seisad püsti, kui ma sinuga räägin!…Kao välja mu kabinetist ja korista oma saapad siit ära!” Rohkem ei saanud midagi öelda, uskumatu tegelane lihtsalt karjub su peale.“

Ehk siis: „Miks tehti erakorraline istung umbusaldusavaldusega just siis, kui vallavanem ise on jalaluumurruga haiguslehel? Minu meelest on see alatu! Kas mitte tähtsaim polnud kadedus aastapalga suuruse hüvitise saamise pärast, mis vallavanem oleks saanud seoses valdade ühinemisega?!“

Jällegi üks ere näide asjaajamisest ühes vallas. Kohalikud valijad peaksid tegema omad järeldused.

Nagu näha – erinevad arusaamad, erinevad mõtted, sarnased olud. Kõik need vajavad lahendamist nende poolt, kelle valime kohalikel valimistel ennast esindama. Ja mis kõige tähtsam, nemad määravadki ametisse kohalikke „jupijumalaid“, kelle tegudest ja arusaamadest oli eespool lugeda.

Meid ootab ees väga tark ja lootustandev valikutegemine, mis peab määrama järgmiste aastate olusid kohalikes omavalitsustes.

Reformierakonna poolt jäetud saast vajab koristamist! Seepärast valige ennast esindama Keskerakonna esitatavates nimekirjades olijaid.

Olgem asjalikud ja nõudlikud!

AIVO OINA

Jaga |