Eestlased, jätke lõputu folgitamine – seiske parem oma õiguste eest!

Prantsusmaa uudistega ühele poole jõudes tuldi sujuvalt tagasi Eesti elu juurde. „Aga Viljandis avati 13. pärimusmuusikafestival, mille kohal lehvib vabaduse vaim. Festivali tänavune teema Vabadus peegeldub muu hulgas ka esinejate ja muusikastiilide valikus,“ teatas ühtäkki reipaks ja rõõmsameelseks muutunud Hinrikus.

 Milline vabadus? – oleksin tahtnud küsida. Kas vabadus peaminister Taavi Rõivase valitsuse poolt hiljuti kehtestatud veelgi suuremaid makse maksta?

Maailm keeb, eestlased pidutsevad

Kirjeldatud olukordi on tänavu suvel uudistesaadetes ette tulnud korduvalt. Kui maailm keeb ja podiseb ning rahvad nõuavad oma õigusi, siis eestlased tegelevad ennastunustavalt ja tuima järjekindlusega vaid pillimängimise ja tantsimisega Viru, Seto, Viljandi, Hiiu ja paljudel teistel folkidel.

 Kesknädal kindlasti ei soovi kuidagi taunida suvistel kultuuriüritustel osalemist, kuid üksnes pillimängitamine jääb siiski ühekülgseks. Võib ju olla tore, kui uudised kajastavad seda, et osa Viljandi folgiseltskonda võttis end alasti või Kihnu saarele sõideti ühiselt muruniitjatega põristama, kuid, eestlased, kuhu jääb oma õiguste eest seismine? Miks tegeldakse kogu suve pillide saatel vaid enesetuimestamisega, et siis sügisel esimeste külmade saabudes hiigelküttearveid kätte saades taas halama hakata?

 Kesknädala hinnangul tuleks Rõivase valitsust ka suvel aktsiiside ja küttehindade tõstmise eest survestada, et eeloleval talvel oleks vähem ebameeldivaid üllatusi.

 Seda, et eestlased suvel pidutsemistega tahavad end tuimestada, kinnitab ka mitu uuringut. Ferratum küsitles oma kliente 17 Euroopa riigis ja uuris nende suvepuhkusega seotud käitumist. Suurima osa oma kuu sissetulekust kulutavad suvepuhkusele eestlased ja lätlased, kõige vähem taanlased. Eesti pere kulutab keskmiselt 629 eurot. Üllatusena selgus uuringust, et eurooplased üldiselt ei tunne eriti huvi spordiürituste ega suvefestivalide vastu. Neile tehtavad kulutused moodustavad vaid 5–6% kõigist puhkusekuludest.

 Samas eestlased ei kujuta oma puhkust ette suvefestivalideta ning kavatsevad kulutada neile lausa 12% puhkusetasust. Teiste Balti riikide elanikud külastavad festivale vähem. Samapalju kui festivalidele kulutavad eestlased ka muule meelelahutusele – pidutsemine klubides, pubides, kohvikutes ja mereäärne lõõgastus.

 „Folk on meie nafta!“

Ühes uudistesaates teatas rõõmus Viljandi folgil fännav tütarlaps koguni, et folk olevatki Eesti tõeline nafta. Kurb lugu küll! Kui araablased elavad tänu naftale luksuslikult, siis folk toidab meil vaid ürituste korraldajaid (kui sedagi) ja tekitab külastajates lühiajalist hingekosutust. Natuke vähe, kas pole?

 Kohati näibki, et lõputute festivalide, folkide ja vabaõhuürituste korraldamine toimub justkui koordineeritult, selleks et inimeste meeled täituksid grillilõhnadest ja pillihäältest.

 Folgitamine loomulikult meeldib meie valitsejatele ja alati paistavad riigitegelased neil üritustel esireas olevat – nagu ka president Ilves Viljandi folgil! Ja ajakirjanikud võtavad neilt usinasti intervjuusid – nagu peaminister Rõivaselt Saaremaa ooperipäevadel. Mida vähem rahvas oma reaalsete õiguste eest seisab, seda parem ja kindlam ju valitseda!

 Millal eestlased hakkavad mõistma, et hea on pidutseda siis, kui eelnevalt on oma õigused maksma pandud? Mitte aga nii, et suvel on rahad läbi folgitatud ja ehk kogunisti laenu võetud pidutsemise jaoks, et siis sügisel-talvel kuidagi ääriveeri omadega välja tulla.

INDREK VEISERIK

[fotoallkirjad]

POLIITIK POSEERIB: Riigivõim otsib populaarsust läbi armastatud muusikute. Fotol võtab rahvamuusiku staatusse tõusnud Jalmar Vabarna president Ilveselt vastu noore kultuuritegelase preemia.

EUROOPA KEEB: Belgia põllumehed paiskavad piima maha, nõudes endale selle aktsiooniga ülejäänud Euroopa põllumeestega võrdseid õigusi.

Jaga |