Turvalise Eesti eest

AIN SEPPIK,      31. jaanuar 2007


Võrreldes eelmiste Riigikogu valimistega on turvalisuse problemaatika Keskerakonna valimisprogrammis oluliselt kasvanud nii mahult kui ka sisult. Kõigepealt on see tingitud muutunud oludest. Kui välispoliitiline julgeolek on kasvanud tänu Eesti kuulumisele EL-i ja NATO-sse, siis sisejulgeolekus pole riskid vähenenud. Pigem vastupidi.

Pean silmas üldist terrorismiohu süvenemist, paljude keskkonnariskide lisandumist, aga ka sotsiaalse julgeoleku haprust (alkoholism, AIDS, nn maanteemõrvad jms). Turvalisusele keskendumine tuleneb ka meie erakonna poliitikute kogemuse lisandumisest selle temaatika käsitlemisel ja mõistmisel. Turvalisuse plokk meie valimisplatvormis valmis erakonna volikogu korrakaitsekomisjoni mõttetalgute tulemusena. Hiljem on seda lihvinud veel mitmed asjatundjad.
"Turvalise Eesti" preambulas sõnastatakse erakonna eesmärgid ja prioriteedid turvalisuse tagamisel ning näidatakse probleemide lahendusteed. Ploki teises osas võetakse lühidalt kokku aastatel 2003–2007 saavutatu ning kolmandas osas sisaldub meie tegevuskava aastaiks 2007–2011.

Meie ülim eesmärk on kaitsta inimelu. Selline humaanne suhtumine on maailmas üldlevinud. Sellest eesmärgiseadest tulenevad konkreetsed ja, ütleksin, Eestile spetsiifilised ülesanded – võitlus alkoholismi, joomarluse ja narkootikumide vastu. Erakonnas on juba mõnda aega süvenenud teadmine, et nende pahedega tuleb sõna otseses mõttes võidelda, mis tähendab resoluutsete ja efektiivsete piirangute kehtestamist.

Keskerakond peab turvalisuse tagamisel vajalikuks korrakaitseorganite, omavalitsuste, vabatahtlike ja kolmanda sektori senisest tihedamat koostööd. Oleme juba varem deklareerinud, et turvalisust suudetakse tagada ainult koostöös. Näideteks on siin edukalt käivitatud munitsipaalpolitsei, mis tegutseb nüüd juba mitmes omavalitsuses, aga ka vabatahtlike kaasamine mitmesugustele päästetöödele. Valimisprogramm näeb selles lõigus ette olulist arengut.

Pikemalt peatun Keskerakonna tegevuskaval järgmisteks aastateks. Kuigi neid tegevusi on kokku 17, jagunevad need laias laastus kolmeks. Esiteks määratakse prioriteedid: a) politseinike, päästjate, piirivalvurite, maksu- ja tolliametnike ning vanglatöötajate palkade tõstmine igal aastal vähemalt viiendiku võrra; b) võitlus organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, uimastite leviku jms kuritegevuse vastu; c) korrakaitse- ja päästeteenuse kiire kättesaadavuse tagamine ning selle teenuse professionaalse taseme tõstmine.

Iseäranis tahaksin rõhutada korrakaitse- ja päästeteenuse kiiret kättesaadavust. See on meil eriti maapiirkondades kujunemas üha suuremaks probleemiks ning Keskerakonnal on siin olemas nii tehnilisi kui ka organisatsioonilisi lahendusi.

Teiseks määratletakse mitmesugused abinõud selliste prioriteetide elluviimiseks, nagu ühe üleriigilise hädaabinumbri loomine, kriiside likvideerimise süsteemi täiustamine, tasuta õigusabi vähekindlustatutele ja pensionäridele, operatiivsidevõrgu väljaehitamine, sisejulgeoleku kulutuste suurendamine poolteist korda kiiremini riigieelarve kasvust, ennetustegevuse laiendamine, vabatahtlike abiliste tasustamine, sisejulgeolekut tagavate asutuste töökeskkonna ja tehnilise valmisoleku parandamine. Olulise pöörde peab tooma Juhan Partsi juhitud valitsuse ajal kaotatud päästekompaniide taastamine. Neid meetmeid on veel, kuid juba seegi loetelu näitab, et töö sisejulgeoleku suurendamisel tuleb mitmekülgne.

Kolmandaks rõhutame programmis, et kõigel ettevõetaval on väärtust vaid siis, kui tagatakse nüüdisaegne sisejulgeolekualane haridus. Arvan, et just sellesse lõiku tuleks edaspidi suunata oluliselt rohkem lisavahendeid.

Nende meetmete elluviimisel on meil täiesti võimalik saavutada oma eesmärgid, mille tulemusena võivad kõik meie elanikud nelja aasta pärast leida end elamas tänasest märksa turvalisemas Eestis.

KESKMÕTE:
Kui välispoliitiline julgeolek on kasvanud tänu Eesti kuulumisele EL-i ja NATO-sse, siis sisejulgeolekus pole riskid vähenenud.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (33)