Demokraatia kisub ebademokraatlikuks

Peeter Kaljo,      20. detsember 2006


Ajakirja „Economist" andmeil on põhiseaduses demokraatlikuks kuulutatud Eesti tegelikult puuduliku demokraatia maa. Rahvas saab riigis oma oletatavat võimu teostada Riigikogu valimistel, muud rahvaalgatusvõimalust pole. Ega tegelikku valimistki meie valimisseaduse põhjal ole – rahval on lubatud käia ainult hääletamas. Kui valija on oma hääletussedeli urni lasknud, võib tema „tahteavaldusega" teha mis tahes. Valijate hääled jaotatakse ära vastavalt erakondade ladviku tahtele, ja niiviisi võib Riigikokku pääseda üpris minimaalse hulga valijate toetusega. On teada juhtumid, kus 3500 valija poolt toetatud saadikukandidaat Riigikokku ei saanud, kuid 35 valijahäält võitnu küll.
Põhiseaduse põhjal ei ole Riigikogu liige seotud oma mandaadiga ja tal pole mingisuguseid kohustusi või vastutust valija ees. Ta on nii vaba, et ei pruugi Riigikogu tööst osagi võtta. Võib välismaale puhkama sõita (nagu Reet Roos Uus-Meremaal), gastroleerida kus tahes (nagu Siiri Sisask) või, karates ühest parteist teise, eelistada parlamenditööle teatris taktilöömist (nagu Tarmo Leinatamm).
Riigikogu liige võib erakondi vahetada nagu ülikondi ja kuna tal kindlaid valijaid pole, pole tal vaja kellelegi aru anda. Avalikku pilti nõrgast distsipliinist ja lugupidamatusest rahva vastu näitab Riigikogu tele-infotund, kus saalis vaid mõni üksik riigikogulane. Kas on meil selliseid „lullitajaid" vaja või on neil tõesti veelgi vaja assistente-abilisi, kes nende töö Riigikogus ära teeks?
Demokraatlikust on saanud kohati juba traagiliselt liberaalne Eesti. Üks selle märke on Eesti muutmine Euroopa „Las Vegaseks" – siin leidub 152 mängupõrgut, mis pumpavad kergemeelsete raha oma valdusse. Kui Rootsis tegutseb ainult neli kasiinot, siis üksnes Tallinnas on neid 67. Pariisis aga pole ühtki – lähim asub 100 km kaugusel! Kas poleks otstarbekas viia kasiinod Tallinnastki välja, näiteks Paldiskisse? On kahetsusväärne, kui sporti ja kultuuri peab edendama alkoholimüügist ja hasartmängudest laekunud maksude varal.
Miks pidada demokraatiaks seda, kui rahvast lollitatakse ebakindlate lubadustega? Kas ükskord leidub Eestis erakond, kes pidurdab sotsiaalset ebavõrdsust ning viib Eesti tervishoiu-, palga- ja pensionipoliitika Euroliidu keskmiste riikide tasemele?


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)