Maakonnalehed kaotavad drastiliselt lugejaid

Riigikogu vastavas pressiteates nenditi, et kultuurikomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühisel arutelul analüüsiti kohalike omavalitsuste rahaliste vahendite toel ilmuvate ajalehtede konkurentsieeliseid, võrrelduna eraõiguslike maakonnalehtedega.

Mis tegelikult lahti on?

„Arutelul leiti, et munitsipaallehtedel oleks pigem vaja eneseregulatsiooni, mitte niivõrd seaduste muutmist," seisab pressiteates.

Ehk teisisõnu, maakonnalehed leiavad, et nende ebaõnnestumises on süüdi valla- ja linnalehed, ning kes ennast siis muutma peab - just need viimased, mitte erakapitalil muutuvad lehed.

See seisukoht on liberaalses turumajanduses, mida meil siin riigis üle 20 aasta kiidetud on, pehmelt öeldes, pentsik.

Võib ju asetada küsimuse ka teisiti: kuhu on kadunud maakonnalehtede lugejad? Kas raske elu tõttu riigist ära sõitnud või pole jääjatel raha lehti tellida? On ju olnud aegu, kus polnud ühtki peret, kuhu maakonnalehte ei tellitud. Mis siis nüüd lahti on?

Et kohalikud lehed ei muutuks poliitiliseks

Kui Riigikogus toimunud arutelu kohta väljastatud pressiteates on kirjas, et sel koosolemisel „toetati korruptsioonivastase erikomisjoni initsiatiivi koostada soovitused kohalikele omavalitsustele, kuidas vältida avaliku vahendi kuritarvitamist valimiseelsetes protsessides, sealhulgas ka kohalike ajalehtede kasutamist poliitiliseks mõjutamiseks".

Ehk taas käib jutt vaid rahast ja võimuvõitlusest, mitte sellest, et lajaehte võiks rahvale lähedasemaks teha.

Kinnitatakse, et kogu jutt sai alguse Eesti Ajalehtede Liidu pöördumisest Riigikogu juhatusele. Pressiteates ütleb Ajalehtede Liidu juhatuse liige Mart Raudsaar, et „ettepanek oli kehtestada piirangud munitsipaallehtedes reklaami müügile. Erandina nägime spordi- ja kultuurisündmusi ning kohalike omavalitsuste organite ametlikke teateid".

Seega - paneme kinni reklaamivõimalused nendel lehtedel, mis edukalt inimestele peale lähevad, et ruumi teha neile, mis langustrendis on ja kuhu reklaami järjest vähem tellitakse!

Maruste: meedia peaks jääma sõltumatuks

Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste hinnangul on siiski oluline rääkida meedia sõltumatusest üldiselt; tema sõnul teema ei piirdu vaid konkurentsieelise väljaselgitamisega.

Maruste arutles: „Munitsipaalmeediat käsitledes räägime kolmest aspektist. Esiteks, kohalike elanike teavitamine, sh seadustest tulenev informeerimiskohustus. Teiseks, reklaamimüük ning kolmandaks kohalike omavalitsuste juhtide poolt oma positsiooni ärakasutamine munitsipaallehtede kaudu, tutvustades näiteks poliitika elluviimist jms. Muret ei tee teavitus, vaid poliitilise eelise ärakasutamine maksumaksja raha eest."

„Omavalitsustel tuleb ennekõike omavahel kokku leppida mängureeglites, mitte niivõrd seadusi muuta," ütles Maruste.

Klaas: turg on ajalehtede jaoks keeruline

Pressiteatest loeme ka kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi tõdemust, mille järgi „situatsioon maakonnalehtede ja üldse trükimeedia turul on keeruline ja selleks on palju põhjuseid. Munitsipaallehtede kontekstis tõstatatud probleeme aitaks lahendada kohalike omavalitsuste lehtede eneseregulatsiooni mehhanism ehk eetikakoodeks. Samuti tuleks laiemalt teadvustada munitsipaalmeediat puudutavaid soovitusi, mis korruptsiooni erikomisjonis välja töötatakse."

Pressiteade lõpeb happy end'iga ehk Raudsaar oli kohtumise tulemusega rahul. Tema sõnul algas parlamentaarne debatt selle üle, kuidas munitsipaallehti välja antakse ja mis on nende sisu, ning käidi välja konkreetsed ettepanekud.

Arutelul osalesid Riigikogu pressitalituse andmetel Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni, Eesti Ajakirjanike Liidu, Eesti Ajalehtede Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli esindajad.

Toobal: ohus on sõna- ja ettevõtlusvabadus

Pole vist vaja eriline nõiduja olla, et aru saada - suures osas on kogu debati algatanud just Tallinna linnalehtede „Pealinn" ja „Stolitsa" edu, samuti mõned Ida-Virumaa väljaanded paigust, kus on võimul Keskerakond ja kus eraõiguslike lehtede loetavus järjest väheneb.

Kindlasti on see tendents muutnud toimetuste meele mõruks, ja selle asemel, et linnalehtedes liitlast näha, otsitakse hoopis, nagu Eestile kombeks, vaenlast. Ja vaenlase kaotamiseks tahetakse abi Riigikogust, s.o riigieelarvest ehk maksumaksja rahakotist, kust mujalt.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal leiabki, et Eesti Ajalehtede Liidu algatus reklaamimüügi piiramiseks munitsipaallehtedes võib viia sõna- ja ettevõtlusvabaduse piiramiseni. Ja see on hoopis tummisem teema, millest Riigikogu arutelul arvavasti ei peatutudki.

Linnalehed on liiga head!

„Ma ei saa nõustuda Ajalehtede Liidu seisukohaga, et linnade ja valdade lehed „solgivad" reklaamiturgu. Pigem võib tekkinud vaidluste taga näha meediakontsernide, eelkõige AS Eesti Meedia tugevat lobitööd oma positsiooni hoidmiseks ja ärihuvide tagamiseks maakonnalehtede meediaturul," selgitab Toobal. Tema hinnangul on valdade ja linnade ajalehed on teenimatult sattunud meediakontsernide kriitika alla, sest mõnigi neist on jõudmas oma kvaliteedilt järele maakonnalehtedele.

Toobal märkis ka, et munitsipaalmeedia ja maakonnalehed on reklaamiturul piisavalt erinevad, et mitte üksteist segada.

„Omavalitsuse ja kogukonnakeskne informatsioon ei konkureeri maakonnaülese informatsiooniga. Seega niimoodi probleemile viitamine pole õige. Peeglisse tuleb vaadata meediakontsernidel ja neil on vaja järele mõelda, kas maakondlikesse väljaannetesse on piisavalt investeeritud, et suudetaks pakkuda lugejale kvaliteetset ning päevakajalist toodet.

Seda, et maakonnalehtede tellimuste arv pidevalt väheneb, ei saa ajada munitsipaalmeedia süüks. Ajalehtede tellimine on kallis ning tihti ei paku need nii olulist informatsiooni, et tingimata raha kulutada.

Oma osa on loomulikult ka rahvastiku vähenemisel. Kui ikka igal aastal Eestist Haapsalu linna jagu inimesi lahkub, siis mõjutab see ilmselgelt ka ajalehtede läbimüüki."

„Erameedia ei arva linnade ja valdade ajalehtedest kuigi palju. Seda tõestab kasvõi asjaolu, et neid ei taheta Ajalehtede Liidu liikmeteks. Kui seda suhtumist muudetaks, siis laieneks ka munitsipaalmeediale väga otseselt nii Eesti ajakirjanduseetika koodeks kui ka Pressinõukogu sekkumise võimalus," lõpetas Priit Toobal.

Kesknädal küsib lõpuks retooriliselt: kui kõigil on Eesti riigis halb, siis miks eraõiguslikud lehed arvavad, et neil üksi peaks hea olema?

Allikad:

Riigikogu pressitalitus

Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk

Kesknädal

Jaga |