Eesti kopeerib Norra e-valimisi

31. mail toimus Toompeal Vabariigi Valimiskomisjoni ruumides uut e-hääletuse süsteemi „IVXV” tutvustav seminar. Lisaks tarkvara valmimisele juunis lubas Riigi Valimisteenistuse e-hääletamise juht Tarvi Martens oma ettekandes ka pilootvalimisi augustis. See on suurele riskile minek, sest ebaõnnestumisel tuleb pärisvalimised korraldada senise tarkvaraga, „millel pole häda midagi”.

Uus süsteem on vähem Eesti ID-kaardi-spetsiifiline ja esinejate sõnul rohkem universaalne. Kuigi seda välja ei öeldud, näib see süsteem olevat teistesse riikidesse eksportimiseks. Siiani kasutatud süsteemis olid eraldi serverid e-häälte vastuvõtmiseks, talletamiseks ja tulemuse kokkulugemiseks. Häälte liikumist sai võrrelda logifailide alusel.

Norras kasutati 2011. aastal testvalimistel vaid ühel serveril (e-urn) põhinevat süsteemi, mille sees toimub kõik alates hääletajale kandidaatide nimekirjade saatmisest, digitaalselt krüpteeritud häälte vastuvõtmisest, kehtivate häälte lugemiseks ettevalmistamisest ja valimistulemuse kokkulugemisest.

Uuel süsteemil on 5 osapoolt. Korraldajaja lugeja annab valimisteks sisendi (nimekirjad) ja loeb tulemuse. Hääletajaannab arvutis e-hääle ja soovi korral verifitseerib nutitelefoniga. Kogujaon uus roll, kes võtab vastu e-hääled, ja selleks saab Riigi Infosüsteemide Amet (RIA). Uus osaline on töötleja, kes verifitseerib, anonümiseerib (eemaldab hääletaja isikuandmed) ja miksib e-hääled. Miksimine oli Norras kasutatud süsteemis, ning see tähendab ümberkrüpteerimise ja segamisega andmetest kogumi moodustamist, mille terviklust saab hiljem tõestada.

Krüptosüsteem ElGamal loodi 1985. aastal. Valimiste uues rollis on audiitor, kes verifitseerib tekkinud andmed. Varem vaatles ta valimiste läbiviimise õigsust.

Hääled jäävad uue süsteemiga koguja ja töötleja valdusse, ning sellega suureneb tõenäosus ka volitamata ligipääsuks neile. Hääle verifitseeritavus tuleb kuni selle valijalt vastuvõtmise kinnituseni, talle ei tõestata hääle minekut lugemisele (nagu siiani), sest saab anda rohkem kui ühe e-hääle. Hääle salajasus peab olema garanteeritud vaid 30 päeva pärast valimisi, paberil on see absoluutne.

VIRGO KRUVE

Jaga |