Poola valimistel vedas alt häältetöötlemise süsteem

 Poolakad elektroonilist hääletamist ja eelhääletamist ei tunnusta ning kõik toimingud tehakse valimisjaoskonnas paberi ja pastaka abil. Valimised olid keerukad, kuna valiti nii volikogud kui ka maakondlikud kogud ning otsevalimise teel ka vallavanemad, linnapead ja suurlinnade presidendid. Hääled loeti ja liideti nii käsitsi kui ka aeg-ajalt tõrkuvat elektroonilist süsteemi kasutades. Nii jõuti lõplike tulemusteni alles nädal pärast valimisi.

Probleemiks oli just maakondlike kogude valimistulemuste töötlemine, kus kasutusel on, nagu meilgi, d’Hondt’i süsteem. Pikk ooteaeg tekitas loomulikult kahtlusi tulemuste korrektsuses.

Hüsteeriline ajakirjandus

Juba korduma kippuva stsenaariumi järgi võimendas ajakirjandus üleüldise hüsteerilise peataoleku üleriigiliseks skandaaliks. Kahtluse alla pandi nii riigi ja valitsuse kui ka demokraatia toimimine.

Nõuti valimiste tühistamist ja uute korraldamist. Kahtlustati ka „rohelisi mehikesi“. Konservatiivid püüdsid Poola valimiste teemat arutada isegi Europarlamendi istungil. Riigi Valimiskomisjoni liikmed esitasid tagasiastumispalved. Rahvast rahustasid nii president kui ka peaminister.

Poolakad ei oska risti teha!

Meie mõistes on jahmatav 17,5% suurune keskmine kehtetute häälte osakaal, mõnes piirkonnas ulatus see lausa 20 protsendini. Seega 12,2 miljonist antud häälest oli ligi 2 miljonit kehtetut. Kuigi kehtetute häälte analüüs pole kohustuslik, võib hinnangute põhjal öelda, et peamiselt oli tegemist tühjade hääletamissedelitega. Koorus välja emotsionaalne küsimus: kas tõesti iga viies poolakas ei oska valimistel risti teha!? Või on probleem hoopis milleski muus? Poolas on tavapärane olnud 7–8-protsendine kehtetute häälte osakaal.

Regionaalse Analüüsi Instituudi uuringute võrdlemisel kehtetute hääletamissedelite arvuga leiti, et nendes piirkondades, kus eksamitulemused gümnaasiumiastmes paremad, on ka kehtivaid hääli rohkem. Mida halvemad on koolide õpitulemused, seda rohkem tuli loendada kehtetuid hääli.

Nüüd on läbitud ka valimiste teine voor, kus 890 üksuses valiti esimeses voorus enim hääli saanud kahe kandidaadi vahel vallavanemaid, linnapäid ja -presidente. Esimeses voorus osutusid valituks vaid need, kes kogusid üle 50% häältest.

Juba teise vooru eel ja järel oli märgata karmi õppetunni tulemusi. Ajakirjanduses ilmusid kehtiva hääle andmise õpetused ja hääletusprotseduuride väga üksikasjalikud kirjeldused. Tulemusedki avaldati juba järgmisel päeval. Ning kehtetuid hääli oli vaid 1,24%.

Need erakordsed valimised on külluslik materjal kirjeldamaks, kuidas valimisi ei peaks korraldama. Meie heal tuttaval Euroopa Komisjoni digivolinikul Ansipil on ees palju tööd, ja võib arvata, et oma ametiperioodi jooksul ei õnnestu tal Poola riigis e-hääletust juurutada.

[esiletõste] Meie mõistes on jahmatav 17,5% suurune keskmine kehtetute häälte osakaal, mõnes piirkonnas ulatus see lausa 20 protsendini.

RITA MAKAROVA

Poola ajakirjanduse põhjal

Jaga |