Putin Soomes, Pence Eestis

Mõlema visiidi ajal oli muidugi suure tähelepanu all Ühendriikide seadusandjate värsked piirangud Venemaa suhtes. Nende piirangute eesmärgiks on karistada Venemaad USA 2016. aasta presidendivalimistesse sekkumise ja Krimmi annekteerimise eest. Kuid sanktsioonide üks võimalik mõju on selles, et need karistavad ka Venemaa energiasektori arengusse panustanud Euroopa firmasid, sealhulgas näiteks Nord Stream 2 projektis osalevaid.

Nii läkski Putini visiidi kajastustes põhitähelepanu Venemaa reageeringule uute sanktsioonide suhtes. Venemaa riigipea teatas Soomes olles, et Moskva käitub väga vaoshoitult ja kannatlikult, kuid mingil hetkel „peame vastama, sest võimatu on välja kannatada sellist häbematust meie riigi vastu". Ta lisas, et tegemist on järjekordse Venemaa-vastase hüsteeria tõusuga ning on väga kahetsusväärne, et Vene-USA suhteid ohverdatakse sisepoliitiliste küsimuste lahendamiseks.

Mure sanktsioonide pärast

Ka Euroopa Liit väljendas eelmisel nädalal uute sanktsioonidega seoses muret. "USA eelnõul võib olla tahtmatuid ühepoolseid mõjusid, mis puudutavad EL-i energiajulgeoleku huve," teatas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pärast USA esindajatekoja hääletust. "Komisjon otsustas selletõttu, et kui selle muredega ei arvestata piisavalt, oleme valmis kohaselt käituma mõne päeva jooksul," lisas ta.

Moskva vastusammud ei lasknud end kaua oodata. Reedel teatas Venemaa välisministeerium, et USA peab vähendama oma Venemaal tegutsevate diplomaatiliste töötajate arvu üle kahe korra. „Üleliigsed“ diplomaatilised töötajad peavad Venemaalt lahkuma hiljemalt 1. septembriks. Samuti kinnitas Moskva, et võtab enda kontrolli alla ühe suvilakompleksi ja laoruumi, mida seni on kasutanud USA suursaatkond. Tegemist on Kremli vastusammuga diplomaatilises tülis, mis on seotud Barack Obama administratsiooni poolt eelmise aasta detsembris kehtestatud sanktsioonipaketiga, millega karistati Venemaad USA valimistesse sekkumise ning USA diplomaatide väidetava ahistamise eest. Polnud aga juhus, et need sammud võeti ette pärast USA majandussanktsioonide teatavaks tegemist.

USA ja Eesti koostöö jätkub

Polnud juhuslik seegi, et pärast Putini Soomes käiku külastas mõnepäevase vahega Eestit USA asepresident Mike Pence. Visiidi ajal kohtus ta Balti riikide presidentide ning peaminister Jüri Ratasega ning osales kohtumisel NATO lahingugrupi sõduritega.

Kohtumisel peaminister Jüri Ratasega olid põhiliselt kõne all julgeolekualane koostöö ning digi- ja küberkaitse valdkond. „NATO kollektiivne heidutus- ja kaitsehoiak Balti regioonis on tugevnenud ning USA-l on nii meie lähipiirkonna kui ka kogu Euroopa julgeoleku tagamisel asendamatu roll,“ ütles Ratas. „Oleme samu väärtusi jagavad riigid, kellel on tugev side ja hea koostöö ning oleme tänulikud USA-le nende panuse eest Euroopa julgeolekusse. USA administratsiooni otsus suurendada Euroopa heidutusinitsiatiivi finantseerimist 1,4 miljardi dollari võrra on märkimisväärne.“

Ratas rõhutas kohtumisel, et Eesti ei oota pelgalt abi vaid panustab julgeolekusse ka ise – Eesti kaitsekulutused on 2,17 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). „Me tugevdame iseseisvat kaitsevõimet ja piirijulgeolekut ning panustame terrorismivastasesse võitlusesse ja rahutagamisoperatsioonidesse koostöös oma liitlastega,“ märkis ta.

Lisaks rääkisid peaminister ja asepresident Euroopa Liidu ja USA koostööst. „Eesistujariigina tahame kindlasti panustada transatlantiliste suhete tugevdamisse ja selle raames rahvusvahelise kaubanduse arendamisse ning võitlusesse terrorismi ja küberohtudega,“ lausus Ratas. „Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubandusleppega edasiminek oleks strateegiliselt oluline nii USA-le kui Euroopale.“

Lootus Venemaa muutumisele

Pence andis Tallinnas viibimise ajal ka intervjuu Ameerika telekanalile Fox News, kus ta andis mõista, et president Donald Trump allkirjastab kongressi uued Venemaa vastased sanktsioonid. Samas väljendas ta lootust, et Venemaa muudab oma käitumist Ukrainas ning mis puudutab paariarežiime Iraanis ja Põhja-Koreas. „Me jätkuvalt usume, et Venemaa muudab oma käitumist. Meie suhe saab muutuda paremaks ja see on mõlema riigi huvides ja ka siinse regiooni ja kogu maailma rahu ja stabiilsuse huvides," lausus Pence.

Samal ajal kui Pence külastas Tallinna osales Putin Eesti pealinnast mitte kaugel asuvas Peterburis Venemaa laevastiku juubelipidustustel. Pence sõitis edasi Gruusiasse ja Montenegrosse näitamaks USA pühendumist koostöösse julgeoleku valdkonnas ja NATO-s.

Aivar Jarne

Kesknädal

Jaga |