Stalnuhhin otsib tõde

URMI REINDE, RALF R. PARVE,      21. jaanuar 2004

Parts kinnitab, et Res Publica pole Venemaalt raha saanud

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige, Narva volikogu esimees Mihhail Stalnuhhin ütles pärast Venemaa Paremjõudude Liidu (VPL) juhi Boriss Nemtsovi intervjuu andmist kaitsepolitsei ekspertiisi ja selle tulemuste selgumist, et tulemusi ju tegelikult ei olegi.

Mäletatavasti andis Nemtsov kuulsaks saanud intervjuu Narva televisioonile ja väidetavalt möönis ta seal, et VPL rahastas Eestis ootamatult võimule tõusnud erakonda Res Publicat.
Stalnuhhin nentis ajalehes Narvskaja Gazeta, et ta ei saa kaitsepolitseis tehtud ekspertiisi usaldada. Ta põhjendas oma kahtlusi väitega, et analüüs näib olevat tehtud teise materjali ehk videokasseti alusel. Samuti kestis ekspertiis usaldusväärsuse saavutamiseks liiga lühikest aega - vaid üheainsa päeva.

Kas linti on töödeldud?

Res Publica esitas palju kõneainet tekitanud videointervjuu Nemtsoviga kaitsepolitseile hinnangu andmiseks detsembri keskel ja Stalnuhhin ütles oma arvamuse välja aasta viimastel päevadel. Tänaseks on Res Publica Pressinõukogusse kaevanud ka Kesknädala, kes avaldas Narva Televisioonis eetris olnud intervjuust mõne väljavõtte.
Kaitsepolitsei on Res Publicale teatanud, et intervjuu salvestust on tõepoolest töödeldud.
Salvestusel olevat pildi- ja helikatkestus kohas, kus Nemtsov vastab ajakirjaniku repliigile Res Publica väidetava rahastamise kohta.
Kogenud teletöötajate hinnangul töödeldakse praktiliselt kõiki salvestusi, lõigatakse ja lühendatakse nn musta materjali saate parema arusaadavuse huvides. On ju elementaarne, et mitmetunnistest lindistustest valmivad montaazhis normaalpikkusega sisukad saated.
BNS-ile antud intervjuus meenutas Stalnuhhin, et aasta-poolteist tagasi tekitas Eestis kõneainet ühe naisajakirjaniku väide selle kohta, et naise allkiri ühel Keskerakonna avaldusel on võltsitud. Eestis tehtud ekspertiis leidis, et allkiri oli tõesti võltsitud, kuid Soomest leitud sõltumatute ekspertide hinnangul oli tegemist tõelise allkirjaga.
"Usun, et meid ootavad ees üllatused tõe otsingul," ütles Stalnuhhin BNS-ile. "Kuidas Res Publica ka ei tahaks seda küsimust maha matta, leiame tõe kindlasti."
Narva volikogu esimees taunis ka kirja, mille Res Publica riigikogulased Jaanus Rahumägi ja Indrek Raudne saatsid teabeameti ja kaitsepolitsei peadirektorile.

Respublikaanid suruvad riigireetmisele

Rahumägi ja Raudne avaldasid oma kirjas arvamust, et Eesti julgeoleku eest vastutavad ametkonnad peaksid tähelepanelikult jälgima Nemtsovi intervjuu lindi töötlejate ja levitajate tegevuse vastavust karistusseadustiku paragrahvile, mis käsitleb riigireetmist.
"Meile teadaolevalt on Mihhail Stalnuhhin, Heimar Lenk ja Evelyn Sepp levitanud Eestis üht töödeldud videolinti ning selle heliribasid ja stenogramme, kust töötluse jäljed on vähem äratuntavad," kirjutavad riigikogulastest respublikaanid. Eesti endine suursaadik Venemaal Tiit Matsulevitsh, praegune Res Publica liige Riigikogus, aga avaldas arvamust, et võltsitud videolindi levitamine võib teenida välisriigi huve. Kesknädala lugeja arvatavasti taipab, missugusele välisriigile endine diplomaat vihjab. Respublikaanide süüdistustest võib Kesknädal ka oma tagasihoidliku osa "riigireetmises" välja lugeda - sai ju eestikeelne meedia kahtlustustest teada just meie lehe kaudu. Ometi oli Kesknädalal küll täpselt vastupidine taotlus - partei, kes välisriigi juhtpoliitiku sõnul on nendelt rahalist abi saanud, on … kes?

Kesknädal vaid vahendas

Narva ajakirjaniku Olga Tshupova intervjuust Boriss Nemtsoviga pärinevat lauset Res Publica rahastamise kohta on pärast selle esmaesitlust Ida-Virumaa kaabelvõrgus LiTeS valgustatud venekeelses Raadio 4 saates ning seejärel ajalehes Estonija. Kesknädal oli esimene eestikeelne väljaanne, kes intervjuust katkendi oma lugejateni tõi.
Eespool toodust saab järeldada Res Publica põhjendamatut sallimatust Kesknädala vastu. Teatades, et erakond ei kavatse Narva ajakirjanikku kohtusse kaevata, söösteti raevukalt ajakirjaniku salvestatut tutvustanud Kesknädala kallale.
Mingitpidi on selline raev ka mõistetav, sest kogu küsimustering jõudis Riigikokku, kus põhjustas aasta lõpul tulise debati Res Publica ja Keskerakonna vahel. Juhan Parts kinnitas enesekindlalt, et tema erakond pole raha saanud üheltki Venemaa parteilt.
Ent sugugi pole välistatud muud võimalused. Näiteks see, millele respublikaanid ise on viidanud. Välisriigist pärineva raha võivad olla saanud Res Publica eraisikutest parteiliikmed. Mõistagi saaks saadud raha juba enda teenituna parteikassasse viia. Ja erakonna käed jäävadki niiviisi näiliselt puhtaks.
See kõik on muidugi vaid Kesknädala põgus oletus.

Vastulause väidetele Res Publica rahastamise kohta

Siim Männik
Res Publica meediajuht
Kesknädal on esitanud kontrollimata fakte, eksitanud lugejaid ning esitanud alusetuid ja kontrollimata väiteid, justkui rahastataks Res Publicat Venemaalt. Alustades 12. novembri "sahinast" ("Moskva maksab äraostmatule Res Publicale?") kuni 24. detsembril ilmunud artiklini "Kapo pandi Kesknädalat lugema?" on sama süüdistust uuesti ja uuesti avaldatud (veel ka 19. novembri, 3. detsembri ning 17. detsembri numbrites).
Tuginedes töödeldud videolindile, on Kesknädalas püütud jätta muljet, nagu oleks Vene Paremjõudude Liidu juht Boriss Nemtsov temaga tehtud intervjuus rääkinud Res Publica rahastamisest. Kuigi Nemtsov ja tema esindajad on väitnud, et seda pole toimunud, on Kesknädal kindlaid tõendeid ega argumente esitamata jätkuvalt vastupidist kirjutanud.
Tuletan Kesknädalale kui end "rahva poliitikaleheks" nimetavale väljaandele meelde, et ajakirjanduses kehtivad mõned üldtunnustatud reeglid, nagu faktide kontrollimine, eriti konfliktsete teemade puhul, ning kommentaari küsimine seotud osapooltelt. Nende üldtõdede eiramise tõttu on Res Publica esitanud ka kaebuse Pressinõukogule ajakirjanduse eetikakoodeksi rikkumisest Kesknädalas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)