![]() Mõtteid Kesknädalast 200422. detsember 2004Rein Ruutsoo: Raske on tõestada, et keegi pole kaamel. Kuid Mart Laar võiks uurida, kui ta ka kord ajaloolaseks saab, miks endised moskvalastest KGB tippohvitserid on Baltimaadest kirjutades täis tõelist viha Savisaare, Lauristini, Landsbergise jt Balti rahvarinnete liidrite vastu. Laari meetod ei jäta teist võimalust, kui et tegemist on ettekavatsetud ja süstemaatilise ajaloo võltsimisega. Rahvarindel pole midagi häbeneda, Laar aga ebaausa ajaloolase mainest enam lahti ei saa." (14. jaanuar) Arnold Rüütel: Paremat Eestit meile keegi kõrvalt ei saagi anda. Seepärast leian, et kui näeme veel midagi, mis võiks paremini olla, tuleb ise kaasa aidata. See, et suutsime taastada oma riigi, oli õnn meile kõigile nii suurtes kui väikestes asjades. Õnn on seegi, et oleme olemas. Ja kui meil on lootust ka edaspidi olemas olla, siis pole seda sugugi vähe." (18. veebruar) Märt Sults: Vabariigil on vedanud, sest eestlased on väga kannatlik põhjamaa rahvas. Kuid riigimeestel ei maksaks unustada, et Vabadussõja võitsid kooliõpilased, kellel sai ükskord ülekohtust ja hämast kõrini." (17. märts) Edgar Savisaar: Praegused Eesti juhtpoliitikud näivad vaikselt lootvat, et Euroopa Liit muutub Eesti sarnaseks teravalt kihistuva elanikkonnaga piirkonnaks, kus seda protsessi filosoofilise rahuga jälgitakse. Meie tulevik Euroopa Liidus sõltub otsustaval määral sellest, kui kiiresti me suudame lahti öelda illusioonist, et kogu Euroopa Liit hakkab ajama Eesti parempoolsete kitsarinnalist poliitikat." (7. aprill) Igor Gräzin: Ma arvan, et õhupalli ja lutsukommi jagamisega Europarlamenti pääsenu on liiga autu inimene selleks, et kodumaad esindada. Arvan, et siin ja selles pole meil suuri lahkarvamisi olnud. Muidu poleks Kesknädal pakkunud mul Sulle kirjutada, austatud keskerakondlane!" (19. mai) Siiri Oviir: Majandus, see Eesti parempoolitsevate poliitikute võlusõna", on Euroopas mitte asi iseeneses, vaid ikkagi inimeste teenistuses. Pean oluliseks Euroopa heaolumudeli arendamist ka Eestis. Inimesel on õigus vabadusele, kuid riigil on kohustus hoolida." (2. juuni) Aleksander Einseln: Oligarhia jõuliselt pealesurutud Märt Raski kandidatuur Riigikohtu esimeheks on ebaeetiline ja ignoreerib demokraatliku ühiskonna õiglustunnet. Siit ka põhiline oht ja tõsine tagasilöök demokraatia arengule Eesti Vabariigis." (7. juuli) Jüri Võigemast: Tänane valitsus kardab kohalikke omavalitsusi kui poliitilisi konkurente ning on asunud usinalt võimu endale koondama. Kui valitsus jätkab oma poliitikat samal suunal, siis tähendab see kohalike omavalitsuste suuremat marginaliseerumist. See ei ole kindlasti eesti rahva huvides, kui tänast valitsust ajendab tegutsema hirm tugevate kohalike omavalitsuste ees." (14. juuli) Jaak Allik: Mõeldes poeet Rudolf Rimmeli lahkumisele, meenub ka Juhan Viidingu lahkumine. Ning me mõistame, et lahkusid just need poeedid, kellele muutus talumatuks müüdavuse kiire pealetung ning osava enesemüügi kõrgemaks väärtuseks kuulutamine meid ümbritsevas elus." (4. august) Malle Pärn: Kapitalismi ohver on seega vaimuaristokraat, kes ei suuda kapitalimänge kaasa mängida. Teda ei vajata, sest tal on mõned puudused, mis teevad ta kapitalistide jaoks ohtlikuks ja tülikaks: südametunnistus, iseseisev mõtlemine ja nägemisvõime." (11. august) Elhonen Saks: Paljud eestlased läksid vabatahtlikena politseipataljonidesse, et võidelda Vene vägede vastu. Nad oleksid parema meelega kandnud Eesti vägede mundrit, kuid selle asemel sunniti neile selga võõra SS-vägede oma. Me ei kahtle, et Eesti SS-leegionis teenisid aatelised ja ausad mehed, kellest enamik oli tegelikult vägivaldselt mobiliseeritud. Nad uskusid, et võitlevad ja surevad oma kodumaa Eesti eest, arvates naiivselt, et kordub ime, mis juhtus 1918. aastal." (25. august) Mark Almond (Oxford): Liitumine Euroopa Liiduga oli teile väga kahjulik samm. Kas teid teavitati sellest, et teie põllumees saab näiteks oma kartulite eest ELilt mitu korda vähem toetust kui Soome põllumees? Te olete nn "teine klass". Ja veel teil on Eestis pensionisammaste süsteem? Kas te teate, kuhu teie raha investeeritakse? Välismaale. Londonisse ja mujale. Sest teil endal pole enam ettevõtteid. Te olete kõik maha müünud. Ja odavalt." (8. september) Mauri Pekkarinen: Eesti areng majanduslikust aspektist vaadatuna on olnud ääretult kiire, usun, et Eesti on võitnud palju Euroopa tegevusmalli adopteerimisest. On ju vähemalt soomlase silmade läbi vaadatuna teie arenguprotsess olnud ääretult kiire. Mis puutub malli võtmisesse, siis kindlasti võiks mainida eestlaste ettevõtlikku suhtumist, millest võiksid soomlased õppust võtta." (29. september) Grigori Javlinski: Pingete puhul eesti-vene suhetes on paljuski tegemist Venemaa välispoliitika komplekside, ambitsioonide ja minevikumeenutustega, mis segavad normaalsete suhete kujunemist. Probleem on pigem psühholoogiline." (29. september) Valeri Bogomolov: Õnneks on Vene ühiskond minu arvates läbi põdenud radikaalse arengujärgu ja asju suudetakse käsitleda rahulikumalt. Aeg on mõlemal poolel lõpetada haavade lahtirebimise ja nendele soola raputamisega." (15. detsember) Arvo Valton-Vallikivi: Eestil vedas, et seda ristiusustati läänest, olgu või tule ja mõõgaga. Kui seda oleks jõutud teha idast nagu pidevalt üritati , kas meid siis täna enam üldse olemaski oleks. Ilmselt peab vaikselt kiitma ka Tšingis-khaani järeltulijaid, kes seda rahutut ala just sellel ajal mitu sajandit ohjeldasid." (10. november) Sven Mikser: Vabal maal võib igaüks oma maailmavaatele truuks jäädes edendada seda mistahes ühenduse liikmena." (27. oktoober) Ülo Vooglaid: Ma tean üht erakonda, kus eesmärgi mõte on üle jõu käivalt keeruline. Nad ei tea eesmärgi koostisest, struktuurist, eesmärgi funktsioonist ja dünaamikast mitte midagi. Samas on erakond väga kõrgel positsioonil, kuid olles kõrgel kohal, on inimesel piinlik öelda, et ma ei tea. Algabki valetamine ja varjamine." (27. oktoober) Mart Helme: Mõtleme siis 1. detsembri hommiku- või õhtuhämaruses, kui haavatav, hinnaline ja igavesti ohus on meie väike riik. Oli seda kaheksakümmend aastat tagasi ja on ka praegu." (24. november) Anto Raukas: Omandireform pidi Eestis saama ühiskonna taassünni kandjaks, kuid tegelikult kujunes sisepoliitiliseks mudamaadluseks." (24. november) Tiit Matsulevitš: Viimased sündmused Ukrainas on selge tunnismärk, et senine Kutšma-kliki administratsioon ei ole suutnud teha poliitilisi otsuseid, mis tagaksid ukraina rahvale enesemääramise, demokraatliku arengu ja edasimineku tsiviliseeritud maailma põhiväärtuste vaimus." (1. detsember) Tiit Madisson: Kohatu on Eesti valitsuse sekkumine Ukraina siseasjadesse, küll ukrainlased saavad oma asjadega ise hakkama. Eesti banaanivabariigi välisministri piiksatused" ei mõjuta mitte kuidagi Ukraina olukorda ning need on mõeldud vaid kannuste teenimisena ja lojaalsuse demonstratsioonina SUURE RAHA ees." (1. detsember) Viimati muudetud: 22.12.2004
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |