Riigikogu delegatsiooniga Poolat väisamas

KÜLLO ARJAKAS,      29. märts 2006


Eesti ja Poola suhteid saab üldjoontes pidada igati heaks. Sõbralik vahekord tekkis mõlemal Esimese maailmasõja lõpu suurtes kataklüsmides sündinud riigil juba 1920. aastate algul ning püsis kummagi kadumiseni Teise maailmasõja alguskeeristes.

Eesti ja Poola polnud otsesed naabrid, s.t neil polnud ka tavapäraseid naabritevahelisi tülisid ja hõõrumisi. Poola kujutas Eesti jaoks suurriiki, mille relvajõud tuntavalt ületasid Eesti, Läti ja Leedu omi kokku. Kindlasti mõjutas Poola katastroof 1939. a. sügisel Eesti poliitikute mõttemalle ja seesmisi hoiakuid – suurriik kadus poliitiliselt kaardilt vaid mõne nädalaga.
Nõukogudeaegne Poola Rahvavabariik seondub meie olmes vast shampoonide ja tarbekaupadega, Czeslaw Niemeni jt muusikutega, mitmete heade filmidega jms. Kindlasti jäi eeskujuandvaks „Solidaarsus" – massiline legaalne opositsioon ja step-by-step-liikumine.
Uuemast ajast peame olema tänulikud poolakate visadusele ja jäärapäisusele mitmetel Euroopa Liidu tippkohtumistel – nemad on läbi surunud rea toetusi, mis on ka meile laienenud. Seega ilmneb nüüdki vahetevahel poolakate ajalooline iseloom: kus teised võitlusest loobuvad ja käega löövad, tõmbavad nemad mõõgad välja ning tormavad uue innuga lahingusse. Viimastel nädalatel on Eesti õhuruumi turvanud ka Poola lendurid.

Mis saab edasi?

Märtsi algul juhatas Riigikogu esimees Ene Ergma meie parlamendisaadikute visiiti Poolasse. Keskfraktsiooni esindas allakirjutanu. Küllakutsujaks oli Seimi marssal (meie mõistes parlamendi esimees) Marek Jurek.
Veel kohtusime Senati ehk ülemkoja marssali Bogdan Borusewicziga, samuti peaminister Kazimierz Marcinkiewiczi ja president Lech Kaczynskiga. Kõik nad on üsna värskelt ametis, sest valimised toimusid mullu septembri lõpul ning järgnenud võimupiruka-jagamine kulges väga vaevaliselt. Seimi valimistest osavõtt jäi pretsedenditult madalaks, vaid 40,1 protsenti. Valitsuse moodustas paremkonservatiivne „Seadus ja Õiglus", saades 155 kohta 460-liikmelises Seimis ning 49 kohta 100-liikmelises Senatis. Tegemist on vähemusvalitsusega, sest kõik teised on kas otsesemas või kaudsemas opositsioonis või nõustunud kokkulepitud minister-spetsialistidega. Näiteks ei kuulu isegi Senati marssal ja välisminister ühtegi parteisse. Kuidas küll nii vastu pidada järgmiste korraliste valimisteni 2009. aastal?
On päris selge, et Poola uued juhid tahavad sõlmida isiklikke suhteid Läänemere regiooni riikidega – sestap kutse meilegi ning rõhutatult hea vastuvõtt.

Mida Poola meilt soovib?

Mõistagi ei piirdutud vaid vastastikuse viisakuste vahetamisega. Kõik Poola ametimehed rääkisid energeetikaalasest koostööst, maagaasi hindadest ning uuest Vene–Saksa gaasijuhtmest. Energiapoliitika on tõusmas üheks osaks EL üldisest julgeolekupoliitikast. Poola ei pea paljuräägitud uut gaasijuhet kahe riigi erafirmade ettevõtmiseks, sest lepingule kirjutasid alla ikkagi Saksa kantsler ja Vene president.
Poolakatel on idee korraldada esinduslik Läänemeremaade parlamentide konverents ning meilegi pakuti korduvalt kas osalemist või kaaskorraldamist. Poola tahtnuks Jamal-2 gaasijuhet, s.t uut gaasitoru Venemaalt läbi Poola Euroopasse. Vastuvõetud otsus on puht majanduslik ja poliitiline, suunatud pigem Poola ja Balti regiooni isoleerimisele. Nüüd on eeskätt just keskkonnateemadega võimalik sündmustele survet avaldada – liiatigi on keskkonnaohutus üldarusaadav ning Saksamaa peab arvestama oma roheliste tugeva mõjuvõimuga. Lisaks on Poolal energiakoostöö alaseid ideid, mille arutamine osutub möödapääsmatuks.

Iga algus on raske

Soojale vastuvõtule vaatamata sai selgeks, et iga algus on uuele ametikandjale raske. Juba hommikusel kohtumisel paistis peaminister millegipärast üsnagi murelik ning planeeritud kohtumine lõppes ajaliselt peaaegu poole varem. Presidendil oli eelmisest päevast seljataga raske esinemine Saksamaal – skandeerivad ja plakatitega üliõpilased olid hoovanud saali, kus ta pidas loengut. Tudengitele ei meeldinud Poola presidendi konservatiivsed seisukohad perekonnaelu suhtes. Ega's ilmaasjata tassinud tema turvamehed kaasas suuri vihmavarje – seks puhuks, kui saalis läheb tomatitega loopimiseks, mida küll ei juhtunud.
Kogemata kombel oli Poola presidendi käekell seisma jäänud kell 10.10 ning seda silmanurgast paar korda kiigates ta ei saanudki aru, miks küll aeg edasi ei lähe. Aga president avaldas korduvalt lootust, et kahe riigi suhted arenevad hästi. Ta tuleks heameelega Eestisse ning võtaks vastu Eesti presidendi, ent ajad on siiski väga töörohked.
Nii ei jäänudki Ene Ergmal üle muud kui presidenti heatahtlikult lohutada: iga algus on raske ja kiire, küllap aja jooksul saab kõik korda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)