Heimar Lenk: Vaino Väljase roll Eesti taasiseseisvumisel ülioluline

Lenki sõnul olid lehed seekord täis huvitavaid mälestusi ja võrdlusi, portaalid jagasid murrangulistest sündmustest osavõtnute arvamusi. Rahvusringhääling tegi ülekande 20. Augusti klubi istungist Toompeal ja pakkus endistele peaministritele eetriaega. Tallinna TV tõi ekraanile uue täispika telefilmi „Alguses oli sõna“.

„Võib vaielda, kuivõrd siirad on meenutused ja miks sündmuste analüüsimisel sügavuti minna ei taheta, kuid seekord ajalugu vähemalt püüti uurida. Aga üks asi jäi hinge kriipima,“ osutas Lenk. Meenutustes laulvast revolutsioonist ja 1991. aasta augustiputšist korduvad aastast aastasse tema sõnul vaid ühed ja samad nimed. „Samal ajal näiteks hulk kohalikke juhte, kel oma külas oli saatuslike päevade otsuseid eriti raske teha, on jäänud ekraani taha. Lihtinimeste mälestusi on harva kuulda,“ märgib Riigikogu liige.

„Eriti raskelt mõjub ühe tõelise liidri, ajaloolaste suus Suureks Vaikijaks tituleeritud, tolleaegse EKP (Eestimaa Kommunistliku Partei) keskkomitee esimese sekretäri Vaino Väljase iga-aastane unustamine,“ kirjutab Lenk, kelle sõnul Väljas juhtis meil nn. uuendatud komparteid. See partei erines kardinaalselt Karl Vaino ja Lembit Annuse erakondadest.

Lenki sõnul oli Väljas, kes juhtis aastatel 1988–1990 EKP reformimist ning osales oskuslikult ja aktiivselt Eesti iseseisvusliikumises, igati uutmismeelne poliitik.

„Oleme unustanud, et 16. novembril 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest just nimelt Väljase eesistumisel. Kroonikakaadreist näeme, et tema kui juhataja käsi tõusis saali ees esimesena, ja see andis julgust ka nii mõnelegi kõhklejale. Kui on poolt esimene sekretär, siis kuidas mina vastu saan olla!“ kirjutab Lenk.

See deklaratsioon tunnistas Tallinnas vastu võetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. Hiljem hakati seda päeva pidama NSV Liidu lagunemise alguseks.

„1990. aasta märtsis korraldati Väljase juhtimisel Eestimaa Kommunistliku Partei XX kongress, kus nähti tähtsaima eelseisva ülesandena Eesti iseseisvuse saavutamist! On seda vähe?“ imestab Lenk.

„Ma ei soovi üle tähtsustada üksikisiku rolli ajaloos, kuid olen veendunud, et ilma esimese sekretäri Väljase toetuseta meie iseseisvusliikumisele, oleks seda iseseisvust olnud märksa raskem saavutada. Just see, et ta oli Gorbatšovi meeskonnast, tõi meile palju tulu. Olles tolleaegses Moskvas oma mees, suutis ta palju asju näha hoopis laiemalt, kui meie siin Maarjamaal. Tal on, mida meenutada!“ kirjutas Lenk.

Jaga |