EUROMED pole küll ravim, kuid kasulik ometi

ENN EESMAA,      31. märts 2004


Kevade esimestel päevadel oli Ateena kuurorteeslinnas Vouliagmenis oma 30 kraadi sooja, puhkajad ujusid ning mängisid vineerist reketitega rannatennist. Ligi poolesaja rahvusriigi parlamendisaadikud aga istusid rannamõnudest mõnekümne meetri kaugusel luksushotelli hiiglasuures konverentsisaalis ja tegid palehigis tööd ning suuresti ajalugu.

Pärast aastatepikkust planeerimist ja koordineerimist toimus Kreekas Euroopa Liidu-Vahemere maade pikaajalise koostööprogrammi EUROMED uue tasandi Parlamentaarse Assamblee (EMPA) asutamiskonverents. Vahemere põhja- ning ka lõunakaldal toimuv, Lähis-Ida rahuprotsessi kurnav turbulents ja õhkõrn lootus mõjutavad otseselt kogu planeedi poliitilis-majanduslikku kliimat, loomulikult eriti regiooni naaberriike, seega Euroopa Liitu ning enam üldsegi mitte kaudselt ka Eestit.

Suursündmuse eellugu ja perspektiivid

Euroopa Ühenduse ning tosina Vahemere partnerriigi koostöö algust tuleks otsida läinud sajandi kuuekümnendatest aastatest. Esimesed assotsiatsioonilepped sõlmis EL Türgi, Küprose ja Maltaga. Hiljem on samasuguste lepingute kaudu koostööga ühinenud ka Alzheeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina ja Tuneesia. Tänavu peaks niisama kaugele jõutama Euroopa Liidu ja Süüria vahelise vabakaubanduslepinguga. Toimunu on tuntavalt aktiviseerinud ka regioonisisest koostööd. Kolme aasta eest sõlmiti Agadiris neljapoolne vabakaubandusleping Egiptuse, Jordaania, Maroko ja Tuneesia vahel. Uusima tasandi Euro-Vahemere partnerlusprotsessi algatajaks oli Hispaania. Esialgu keskenduti koostööle kaubanduses, majanduses, eriti energiamajanduses, ühiselt analüüsiti ja püüti lahendada keskkonnaprobleeme.
Loomulikult ühtlustati migratsioonipoliitikat, vahetati teavet ja tehti koostööd terrorismivastases võitluses. Kümne aasta eest Korfu saarel toimunud Euroopa Ülemkogu pöördus Euroopa Komisjoni poole ettepanekuga valmistada ette uus koostöötasand. Nii tehtigi algust niinimetatud Barcelona protsessiga, mis käivitus vastavasisulise deklaratsiooni allakirjutamisega selles kaunis Hispaania olümpialinnas 1995. aasta sügisel.

Demokraatia ja inimõiguste kaitsmine on oluline

Barcelona protsessi esmaeesmärgiks on kõik need aastad olnud poliitilise ja julgeolekukoostöö arendamine. Rahu ja stabiilsuse tagamiseks Euro-Vahemere regioonis on oluline kaitsta kõikjal demokraatiat ning inimõigusi. Eriti konkreetselt on ühistööd tehtud majanduse- ja finantssfääris. Aastaid on räägitud vajadusest luua regioonis vabakaubanduspiirkond, mis peaks täisvõimsusel toimima aastaks 2010. Loomulikult annab rikas Euroopa Liit paljudele Vahemeremaadele ka majandusabi, ennekõike arenguprojektideks.
Eriliselt toetatakse tööstuse, veemajanduse, transpordi ja energiamajanduse arengut, kuid jõu ja nõuga aidatakse ka keskkonnaprobleeme lahendada ning IT-alaseid võimekusi turgutada. Erinevatele võimalustele vaatamata valitseb koostöös võrdsete partnerite põhimõte, sest põhiosa eesmärkidest on seatud pika perspektiiviga ning seotud üleminekuga avatud turumajandusele. Aastal 2010 peaks regioonis toimima tegus tööstustoodangu vabakaubandus ning võimalikult liberaalne põllumajandustoodete kaubandus. Regionaalse koostöö kõrval ei unustata kahepoolseid suhteid, millest ju alati kõik algab.
Barcelona protsessi regionaalset koostööd juhib täna veel viimseid nädalaid 27 liikmesriigi esindajaist koosnev Euro-Vahemere Komitee suursaadikute tasemel ja tööd juhatab ELi eesistujamaa ehk praegu siis Iiri esindaja.

Euroopa Komisjon tagab protsessi sujuvuse

Koostöösse on kaasatud ka Euroopa Komisjon, mis tagab Euroopa poolse protsessi sujuvuse - kõik tahab ju ettevalmistamist, koordineerimist ning kontrolli. Euroopa Liidu põhiinstrumendiks Euro-Vahemere koostöö elluviimisel on meile tunduvalt tuttavamate PHARE ja TACISE programmi teise regiooni analoog MEDA, millega tehti algust juba kaheksa aasta eest.
Praegu on täishoos programmi teine faas, mis aastani 2006 jagab eriotstarbelisi finantse ligi 5,5 miljardi euro jagu. Enamik rahast läheb bilateraalsete koostöösuhete turgutamiseks, vaid 14% jagatakse regionaalsete projektide vahel. Regiooni rikkamad riigid Iisrael, Küpros ja Malta saavad täna vaid regionaalset toetusraha. Euroopa Liidu Vahemere maade ühisstrateegia võeti vastu ELi tippkohtumisel Santa Maria da Feiras juunis 2000. Teatavasti on aktiivselt töös veel kaks ühisstrateegiat Ukraina ja Venemaaga. Taotluseks on Barcelona protsessi edasiarendamine, kodanikulähedasemaks muutmine.
Seepärast on eesmärkidesse lisatud ka justiits- ja sisekoostöö tõhustamine.

ELi laienemine loob uusi võimalusi koostööks

Koostööprotsessi aitas suuresti edasi ELi Valencia tippkohtumine kahe aasta eest aprillis. Euroopa Investeerimispanga baasil käivitati uus regionaalse koostöö instrument FEMIP (Facility of Euro-Mediterranean Investment and Partnership). Siseturuprogrammi tõhustamiseks otsustati aktiviseerida dialoogi erasektoriga. Itaalia eesistumise ajal vormus lõplikult plaan arendada aastaid tegutsenud Parlamentaarne Foorum Euro-Vahemere Parlamentaarseks Assambleeks, mille tegevuse kaudu konsulteeritakse jätkuvalt Barcelona protsessi juhtimist, kulgu ja edukust.
Kinnitati Kultuuridevahelise Fondi põhikiri, sest regionaalsel koostööl on ka tugev intellektuaalne mõõde. Üksmeelse arvamuse kohaselt loob Euroopa Liidu laienemine uusi võimalusi partnerluseks ja koostööks.
Vouliagmenis toimunud asutamiskonverentsil valiti Parlamentaarse Assamblee etteotsa neljaliikmeline tegevbüroo, kuhu kuuluvad Egiptuse, Euroopa Parlamendi, Kreeka ja Tuneesia parlamendi esimehed. Büroo tegutseb samas koosseisus neli aastat ja esimesel tegevusaastal juhib selle tööd Egiptuse parlamendi president Fathi Sorour.
Assamblee igapäevategevus toimub kolmes komisjonis, millest esimeses arendatakse poliitilist, julgeoleku- ja inimõigustealast koostööd, teises keskendutakse majandus- ning finantssfäärile, unustamata ka sotsiaalprobleeme ja haridust. Kolmas töökomisjon püüab parandada regiooni rahvaste elujärge, luua senisest paremaid kontakte erinevate kultuuride vahel. Eesti on korduvalt tervitanud ja toetanud jõupingutusi Barcelona protsessi kiirendamiseks ning on jätkuvalt valmis sõbralike suhete arenguks nii kogu Vahemere regioonis, kui ka bilateraalsel tasandil.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)