Taastada riigi juubeliaasta üldlaulupeo tava!

JAAN NIIN,      25. aprill 2007


Kas selleks tuleks ajutiselt taastada Rahvarinne?

Milles on asi? 1938. aasta juunis ilmunud „Muusikalehe" XI üldlaulupeo erinumbrist (nr 6) leiame asjakohase kirjatüki "Eesti Vabariigi 20. aasta juubelipidustused", millest tegin järgmise väljavõtte:
„Teadupärast tänavu pühitseme oma Vabariigi 20-aastase kestvuse juubelit. Meie riigi algust loetakse ametlikult 24. veebruarist 1918. a., millisel päeval välja kuulutati iseseisvuse manifest. Seetõttu ka käesoleva juubeliaasta pidustuste esimene osa peeti möödunud talvel 24. veebruaril.
Kuid 24. veebruari kõrval on meil veel teine samatähtis riiklik püha, nimelt 23. juuni Võidupüha.
Otseselt pühitseme meie 23. juunil üht meie suurimat ja tähtsamat võitu, nimelt võitu landesvääri üle 1919. a. Võnnu all, kus eesti väed lõid saksa palgasõduritest ja nn. baltisakslastest moodustatud väge ning sundisid nad taganema.
ﾜhtlasi aga selle võidu puhul meie mälestame ka kõiki teisi võitlusi, mis eestlased aastasadade vältel oma iseseisvuseks on sooritanud, ning seetõttu on arusaadav, miks meie Vabariigi juubeliaasta pidustused ei piirdu üksi 24. veebruariga, vaid kanduvad üle ka teisele meie tähtsale riiklikule pühale – Võidupühale.
1923. aastal loodud traditsiooni kohaselt liitub Võidupühale veel teine tähtis pidustus – nimelt üldlaulupidu. 1923. aastast peetakse meie üldlaulupidusid iga viie aasta järele ning seetõttu ka need langevad aastaile, milliste viimaseks arvuks on kas 3 või 8, seega meie Vabariigi 5, 10, 15, 20, 25, jne. aastatel.
ﾜldlaulupidude paigutamisele meie Vabariigi juubeliaastaile on küllalt põhjust, sest üldlaulupeod omavad väga suure tähtsuse meie iseseisvuse võitluses.
Veel liitub siia kolmas rahvuslik püha, nimelt 24. juuni, Jaanipäev, mis omab meie rahva mütoloogias suure tähtsuse. See on päev, mil põhjamaa öö on kõige lühem ja päev kõige pikem…"

1990. aastal, s.t viimasel ENSV juubelite taktis toimunud üldlaulupeol, oli veel lootus, et peagi taastatakse Eesti Vabariigis kehtinud tava. Kuid seda ei juhtunud ja taasvabanenud Eesti suurimad üldlaulupeod pandi käima Lõuna-Eestisse "priiuse" tuleku (1819), Johann Voldemar Jannseni (s. 1819), I üldlaulupeo (1869) ja Lennart Georg Mere (s. 1929) juubeliaastatel!? Selline "tähtis" otsus olevat mingi paberiga isegi kinnitatud, kuigi näha seda ei saanud – ütles üks asja uurida püüdnud ajakirjanik juba kaheksa aastat tagasi. Seetõttu on Eesti Vabariigi sünnijuubeleid seni üldlaulupeoga tähistatud ainult neljal korral: I (üldjärjestuses VIII) 1923. a., II (IX) 1928. a., III (X) 1933. a., IV (XI) 1938. a. Kuid siinjuures on ilus lisada, et Eestimaa 70. juubelit austati 1988. aasta 11. septembril võimsa üheõhtuse Rahvarinde korraldatud laulupeoga, mida võib tinglikult pidada ka meie riigi viiendaks juubelilaulupeoks. Kohal viibis ligikaudu 300 000 inimest!

Tuleval aastal möödub eestlaste oma riigi sünnist 90 aastat. Eriti ilus oleks sel puhul omariikluse juubeliks kinkida suures koguses kümnetest tuhandetest südametest ja suudest kõlavat laulu. Seda muidugi siis, kui taas üht "salapakti" ees poleks! Kuid see on olemas – meie riigi juubeliaastal mõnitatakse Eesti riigi loojate otsust Eesti Lauljate Liidu poolt 1928. aastal rajatud laululava praeguse asendaja remontipanekuga! Kas leiame rohtu, mis avitab?

Kuigi Vabariigi Valitsuse ("Stenbocki triumviraat") energia kulub esialgu "elu ja surma" küsimusele Tõnismäel, oleks tore, kui ta võtaks südameasjaks taastada üldlaulupeo tava, mis on märksa olulisema ja laiema tähendusega. Ka meie veel "roheline" Riigikogu liikmeskond võiks midagi operatiivselt selles küsimuses otsustada ning. kui võimalik, see asi ka paika panna. Tuleb kindlasti uskuda ja loota, et meil on Rahvarinde aegadest tuntud juhte, kes on võimelised taastama vastava korra, et sadadele tuhandetele lihtsamatele inimestele pakkuda võimalust rõõmu tunda oma riigi juubeliaastast. Tallinlasena loodan eelkõige Tallinna linnapeale. Ilus oleks loota, et seda ettevõtmist toetab ka praegune Vabariigi President.


FOTOALLKIRJAD:

Kaheksanda, üheksanda, kümnenda ja üheteistkümnenda üldlaulupeo märgid.

IX üldlaulupeo rongkäik


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)