Mida Gruusia saavutas

Nagu kirjutab ajaleht The Guardian, ütles Gruusia praeguse presidendi hollandlasest naine Sandra Roelofs, et tema abikaasa Mihhail Saakašvili eeskujud on kunagised Gruusia „suurkujud nagu Stalin ja Beria“. Ning et Saakašvili alustas oma presidendikampaaniat 2003. aastal Stalini kuju ees Gori linnas. Kas see ei pane mõtlema? Kuidas Stalin on Gruusias ikka au sees. Muideks, Gruusias polnud ühtegi küüditatut, erinevalt Venemaast, Eestist ja paljudest teistest kohtadest. Vastupidi, Stalin saatis Gruusiasse rikkusi, mis olid küüditatutelt ära võetud.

Hull mees Saakašvili

Jälgime nüüd Innoga juba teist päeva CNNi ja BBC Prime’i ega jõua ära imestada, kui hull mees võib olla Gruusia president Mihhail Saakašvili. Tema oli ju see, kes esimesena ründas, aga nüüd karjub appi, et päästke mind, inimõigused on ohus ja teab mis veel.

Get real. Selge see, et rünnakule vastatakse rünnakuga. Ime, et üks human rights lawyer sellest aru ei saa. Kus olid inimõigused siis, kui Saakašvili ründas Lõuna-Osseetiat, kes olid end iseseisvaks kuulutanud?

Ja häbi neile eesti poliitikutele, kes on alati nende poolt, kes iganes on Venemaa vastu. Et kui Saakašvili kägistab näiteks ära kümme vene rinnalast ning Venemaa vastab tankirünnakuga, siis on ikka süüdi see suur ja kuri Vene Karu, kas jah?

Aeg oleks juba mõista, et ei ole enam 30ndad ja 40ndad, kus Venemaa eesotsas olid grusiinid Beria ja Stalin. Vene rahvas on kannatanud sõdades niisama palju kui eesti rahvas, sest grusiinid Beria ja Stalin nottisid maha nii venelasi kui ka eestlasi. Ja ka Lõuna-Osseetia konfliktis ei olnud agressoriks mitte Venemaa, vaid Gruusia.

Nüüd on Saakašvilil hilja karjuda, et ai-ai-ai, sain vastu näppe, appppiiii! Ja jutt rünnakust lääne demokraatiale on jabur. Kuidas on demokraatia põhimõtetega kooskõlas Gruusia rünnak iseseisvaks pürgivale Lõuna-Osseetiale ning sealsete tsiviilelanike tapmine? Gruusia president on nagu väike poiss, kes viskab suurele poisile tuhka silma, ja kui suur poiss talle seepeale ketukat tahab anda, siis karjub emmet ja issit appi. Ehtne memmepunn, ainult et ohtlik selline.

Samasugused memmepunnid on eesti poliitikud Mart Laar, Andres Herkel ja Urmas Paet, kes nüüd Saakašvili ja Gruusia rünnakuid kooris õigustavad. Häbi on teie pärast, sügavalt häbi. Teada on, et Mart Laaril on Gruusias veiniaktsiad. Kas Herkelil ja Paetil ka?

Selle asemel, et hullu agressorit kaitsta, peaksime ühinema rahvusvahelise üldsusega, kes nõuab, et Gruusia tõmbaks oma väed Lõuna-Osseetiast välja. Siis saab oma väed Gruusiast välja tõmmata ka rünnakule rünnakuga vastanud Venemaa.

Gruusia tegevus toob kahju kõigile Vene naabritele

Mida saavutas Gruusia sellega, et Lõuna-Osseetiasse oma väed viis ja mõningal määral tsiviilelanikke maha nottis? Tulemus oli sama, kus poisike läheb ja laseb suuremale kärbsemürki näkku, ja kui siis teiselt jalaga perse saab, kukub kiunuma, et suur poiss tahab talle liiga teha. Ja kutsub kõiki appi.

Kui Venemaaga asju ajada, siis tuleb rünnata, ja nii, et on rünnatud, nii et see rünnak lõppeb võiduga. Lahendus on ainult võit. Kui võidus kindel pole, siis pole mõtet üldse torkida. Praegu peab Gruusia, saba jalge vahel, oma väed välja tooma ja tagama 6. augusti status quo, nagu nõuavad USA ja teised lääneriigid. Ja nii nagu tahab Venemaa.

Sellised „rünnakud“ toovad Vene naabritele ainult kahju, kuna annab venelastele õigustuse oma piiri lähedale vägesid koondada. Kuri pretsedent on olemas. Saakašvili on samasugune provokaator nagu Ilves, kes käib ja norib venelastega tüli, ja laseb siis kärmelt leebet. Sellised tuleks vangi panna. Nad suudavad rohkem kurja teha, kui teised suudavad seda kurja heastada.

Eesti võiks suhetes Venemaaga eeskuju võtta Soomest

Sest tõepoolest, Eesti, Läti, Leedu ja Poola läksid küll suure hurraaga Gruusiale toetust avaldama, aga kas mitte needsamad riigid polnud II maailmasõja käigus ühed kõige suuremad luuserid. Soome oli ainus, kes sellest pundist (mis jagati Venemaa ja Saksamaa vahel nn Molotovi–Ribbentropi leppega) näitas meelekindlust ja venelasele vastu astus. Ning nii võimsalt, et seda tunnustasid teised suurriigid, kes enam ei kartnud Venemaad, või siis Nõukogude Liitu. Ja pärast mida tunnustas Nõukogude Liit ja tunnustab ka Venemaa Soomet. See tähendab, et kardab. Ja mistõttu pole Soomes sellist pidevat okupatsioonipaanikat nagu Eestis, kuigi Soome pole isegi mitte NATO liige.

Ja kui panete tähele, siis Soome ei tormanud Gruusiale, mis tegutses jõhkralt, argpükslikult ja oli lõpuks selgelt konfliktis kaotaja,  toetust avaldama. Ja jagama kommentaare stiilis, et iga rünnak Venemaa vastu on hea. Vastupidi, Soome jäi neutraalseks, mis võimaldab tal vahendada rahuläbirääkimisi Venemaa ja Gruusia vahel. Ehk kontrollida olukorda. Eesti on taas luuser, pundis Gruusiaga, mis minu silmis häbistas kogu Lääne demokraatiat. Kui seda saab üldse läänelikuks demokraatiaks nimetada, mis Gruusias praegu valitseb. See on kurat teab mis.

Eestil on Soomelt veel palju õppida.

Inno ja Irja blogi mõistab hukka Gruusia rünnakud Lõuna-Osseetiale

Esiteks, pole viisakas alustada rünnakuid ajal, kui toimuvad olümpiamängud.

Teiseks, 21. sajandil ON võimalik asju ajada rahumeelsel teel. Pole imestada, et seda ei suudeta Gruusias, kus seniajani tähistatakse Stalini sünniaastapäeva.

Kolmandaks on Lõuna-Osseetia Gruusiast lahku löönud.

Iseküsimus on, miks toetab Gruusia tegevust Isamaaliidu ideoloogiline liider Mart Laar. Kas tõesti õiglustundest?! Teada on, et Laaril on investeeringud Gruusias. Näiteks sealsesse veinitööstusse. Siis miks pärivad ajakirjanikud kommentaare huvitatud ja erapoolikult isikult?! Laarist on saanud Gruusia käpiknukk, ja sellest on kahju.

Gruusia on end selgelt poliitilisel areenil auti mänginud. Ja Saakašvili poolt tema poliitiliste oponentide kõrvaldamine oli vaid eelmäng. Asi on demokraatiast kaugel.

Mulle meenub mu enda aeg Vene kroonus, kus grusiinid tähistasid Stalini sünniaastapäeva ja rääkisid, kuidas ükskord taas venelased grusiinide ees põlvitavad. Ja sellest, kuidas venelased (ja ka eestlased) elasid alles puu otsas, kui Gruusias juba suuri asju tehti.

Mõelgem sellele.

Väljavõtteid Inno & Irja Tähismaa blogist 8.–11. augustil

Jaga |