5 miljardit krooni praalisime maha!

HEIMAR LENK,      09. jaanuar 2008


Sellise rahasumma jättis Eesti rahvas möödunud pühade ajal poodi, taksosse, restorani või kohvikusse. Seega – natuke vähem kui Tallinna aastaeelarve praaliti lihtsalt maha. Osteti süüa-juua ja kingitusi, lõbutseti ja parandati pead. Summa on tõepoolest üsna suur. Pealinna eelarve, mille eest alanud aastal tervishoidu ja haridust arendatakse, tänavaid ja koole remonditakse, sotsiaalkulutusi tehakse ning kultuuri toetatakse, on ühtekokku 7,7 miljardit krooni. Detsembrikuus lõbutsesime aga rohkem kui 5 miljardi eest. Postimehes on ära toodud hea võrdlus: keskmine Eesti mees peaks sellise rahahulga teenimiseks töötama 42 000 aastat.

Nüüd on pead taas selged, raha läinud ja rahvas teist nädalat tööd rügamas. Tehtud kulud tuleb ju tagasi teenida. Kas õnnestub? Lootust annab tõsiasi, et kuigi üldine lõburalli maksumuselt pisut ületas 2006. aastalõpu oma, jäid jõulukingid sel korral siiski tagasihoidlikumaks. Oma osa mängis suur hindade kasv, mis tegi kingitused lihtsalt kallimaks, ning neid ostetigi vähem. Kuid õhus oli ka tunda üldrahvalikku kainenemist ja kulude kärpimise püüdlust. Konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing arvas raadiousutluses, et kasvav inflatsioon ja elukalliduse tõus on juba mõju avaldamas. Teatud osa mängis ka hirm tuleviku ees, sest nii hullu prognoosi, kui alanud aastaks, pole meil ammu tehtud. Isegi Rahvusringhäälingu heategevusliku „Jõulutunneli" tulemus jäi loodetust tagasihoidlikumaks – kolme miljoni krooni piiri, nagu möödunud korral, ületada ei suudetud. Seega on inimesed hakanud raha rohkem kokku hoidma.

Pole ka midagi imestada – Eesti püsis eelmisel aastal oma hinnatõusude poolest kindlalt Euroopa edetabeli esireas. Näiteks puidutööstuses tõusid hinnad aastaga ligi 20% ja ehitusmaterjalitööstuses 13%. Ka toiduainetööstuses oli hinnatõus 13-protsendine. Siin oli see kõige kiirem piimatoodetel – need kallinesid aastaga keskmiselt peaaegu kolmandiku võrra.

Pealehakkamist eestlastel on, kuid tervist ei jätku mitte alati. Jutt käib muidugi meestest. Ikka elavad nad naistest hulga aastaid vähem ja noori mehi sureb ütlemata palju. Eestis oli meeste keskmine eluiga 2006. a. 67,4 aastat, naistel aga 78,4 aastat – mehed elavad üksteist aastat vähem kui naised. Rahvastikuminister Urve Palo seletas seda asjaoluga, et suur hulk mehi saab meil hukka juba enne 35. sünnipäeva – kaklustes, liiklus- ja tööõnnetustes, lihtsalt end surnuks juues. Nii elabki suur osa naisi elu teise poole üksinda või mõne juhusliku kaaslase seltsis. Teine surmalaine viib mehi küpsemas eas – siis saavad põhjuseks infarktid, insuldid ja kasvajad.

Nii kujunebki keskmine näitaja üsna naistevaenulikuks: 100 mehe kohta 117 naist.

Kui naisminister Palo asus mehi kaitsma lihtsast statistikast lähtudes, siis riigi esileedi Evelin Ilves paneb meeste tervise naiste südamele. Tema meelest oleneb mehe tervis eelkõige naise hoolitsusest. „Millal te kiitsite oma isa, abikaasat või meesterahvast kolleegi?" esitas ta naistele retoorilise küsimuse.

Asi on läinud nii hulluks, et üle 60 aasta vanuste eesti meeste seas on naise füüsilisest lähedusest huvituvaid tervelt kümme korda vähem kui samaealiste ameeriklaste hulgas. Seega on ülim aeg hakata eesti mehi hoidma, sest neid pole meil vaja mitte ainult töötegemiseks, vaid ka õrnadele naistele sõpradeks, mängukaaslasteks ja päriskaasadeks.

Tore, et uuel aastal on puhkepäevi rohkem. Lisapuhkuse-päevad tulevad riigipühade arvel, sest nädalavahetustele langeb neid tavapärasest vähem. Esimene vaba päev oli teisipäeval, 1. jaanuaril. Edasi tulevad riigipühad, mis kalendris tööpäevale langevad: suur reede 21. märtsil, kevadpüha 1. mail, võidupüha 23. juunil ja jaanipäev 24. juunil, taasiseseisvumise päev 20. augustil. Pikaks kujunevad jõulupühad: 24.–26. detsember langevad kolmapäevale, neljapäevale ja reedele; järgnevad juba tavalised laupäev ja pühapäev.

Nii on meid ootamas aasta, kus tuleb palju tööd teha, üksteisest hoolida, tervist hoida ja kokkuhoidlik olla. Kalender kingib meile aga tervelt üheksa puhkepäeva tavalistele lisaks.

KESKMÕTE:
On ülim aeg hakata eesti mehi hoidma.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)