Mõttetalgutel räägiti palju Sindist

Sindi seltsimajas vesteldi laudkonniti majandus-, regionaal-, põllumajandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitika teemadel, millest koorunud peamiste mõtete põhjal esitati kokkuvõtvaid märkmeid. Järgnenud väitluste keskmesse tõstatus küsimus, kas Sindi edukamalt toimetaks iseseisvalt või suuremas omavalitsuslikus koosluses.

Elupõline sintlane Aleksander Kask peatus esmalt sellel, mis Sindis on hästi olnud: „Me polnud iseseisva linnana rikkad, aga ka mitte vaesed.“ Ta tõi terve hulga näiteid, kuidas väikelinn oli sotsiaalselt kindlustatud. Ta ütles oma laudkonna nimel, et sintlased soovivad Tori vallast lahkuda ja taastada iseseisvuse või äärmisel juhul ühineda Pärnuga.

Kaire Kangur ei pidanud mõttekaks teoks Sindi sotsiaalmaja äravõtmist. Peeti põhjendatuks võimaldada lastele tasuta bussisõitu huviringidesse. Samuti ka tasuta õigusabi pensionäridele ja vähekindlustatud peredele.

Põllumajandusest rääkides ütles Sirje Nõmm, et Eesti seemnekasvatuse sertifitseerimise hind on tõstetud, naaberriikidega võrreldes, väga kõrgeks. Need hinnad võiksid olla madalamad.

 Pärnuga või Pärnuta?

Viivi Palmissaar rääkis lasteaedade ja koolide teemal kõneldust. „Me teame, et koolis saavad lapsed tasuta lõuna, aga lasteaias peavad vanemad tasuma 100% lapse toidupäeva maksumusest.“ Lasteaiaõpetaja puhkuse pikkus võiks sarnaselt kooliõpetajaga olla üleriigiliselt samuti 56 päeva. Väikesed maakoolid vajavad säilitamist, mitte likvideerimist. Kogukondlikult on väga oluline amortiseerunud spordirajatiste renoveerimine ja ka uute rajamine. Sellised harimisasutused üle riigi nagu Pärnus on Pernova Keskus, on üle riigi õpilastele tasulised. Palmissaare laudkonna ettepanek oleks need muuta tasuta kättesaadavaks.

 Väitluste osas vastandusid Aleksander Kase mõttekäigule Hillar Talvik ja Viivi Palmissaar. Väitlust juhtis Marko Šorin. Talviku arvates pidanuks Pärnut ümbritsevad vallad minema sundkäiguga linna koosseisu: „Siis poleks olnud mingit probleemi Tõstamaaga, mis on praegusel juhul täiesti ebaloogiliselt liidetud.“ Talvik peab Sindit ajalooliselt üheks väikeseks Pärnu osaks. Kuid ka Talvik tunnustas Sindi tugevust kogukondlikus kokkukuuluvuses ja ühistegevuses.

„Sindis tehakse kultuurivallas suuri asju. Mitmel juhul on sarnaste ettevõtmiste puhul olnud sintlaste osavõtlikkus sama arvukas kui Pärnus, mõnikord tuleb Sindis inimesi kokku isegi rohkem kui Pärnus,“ rääkis Talvik Sindi tublidusest ja soovis väikelinnale edu. Aga Talvik usub, et Pärnuga liitumisel võiks Sindis asjad veelgi paremad olla.

Tasuta bussisõit

Palmissaar endise Sindi linnapeana on Kasega eri meelt, sest temal on Pärnu alluvuses oldud ajast meeldivamad mälestused kui Kasel. „Ainuke takistus oli Paikuse, mis jäi Pärnu ja Sindi vahele. See ei võimaldanud kehtestada Pärnuga ühtset bussipiletihinda, sest tegemist oli linnadevahelise reisijateveoga,“ arutles Palmissaar.

Mis juhtub siis, kui Sindi–Pärnu liinil hakkavad bussid tasuta sõitma? 40. liini buss peatub Pärnus kõigis peatustes nii nagu kõik teisedki Pärnu linna bussid. Kui valida on tasuta või tasulise bussi vahel, siis valivad pärnakad linnas sõitmiseks kindlasti tasuta bussi. „Kas siis sintlased mahuvadki enam Pärnus Sindi bussile?“ küsisid murelikud Sindi elanikud ministrilt. Simson ei näinud selles probleemi ja ütles, et sel juhul lisatakse busse niipalju juurde kui vaja.

Jaga |