Laari kohvik vilistab muinsuskaitsele

Milleks muuks kui veiderdamiseks võib pidada Eesti Ekspressis ilmunud artiklit „Kaks kanget ja nende kohvikud", kus kummalise huumorimeelega arvutiklõbistaja üritab lugejale selgitada, et linna kui kohaliku omavalitsuse nõue nn Laari kohviku infosilt kooskõlastada vastavalt Tallinna linna ehitusmääruse § 65 lg 1 p 5 muinsuskaitses ja linnaosavalitsuses, on sulaselge kius.

Tahaksin esitada faktid, et ka kõige küünilisemad Isamaaliidu jüngrid mõistaksid - eeskirjad ja normid kehtivad Tallinnas kõigile, erakondlikust kuuluvusest jm eelistustest olenemata.

Laar ei pea muinsuskaitset millekski

Niisiis eirab Kaarli puiestee poliitkohviku pidaja Tallinna linna ehitusmääruse § 65 lg 1 p 5. See punkt kohustab infosildi paigaldajat kooskõlastama oma tegevus muinsuskaitsega. Eeskirjad kehtivad kõigile võrdselt ning nende eirajad kutsutakse korrale. Kangekaelseid, kes ka pärast meeldetuletust kooskõlastust hankima ei vaevu, karistatakse.

Väide, et tegemist on sunnimeetmega üksnes Toompea jalamil asuva IRL-i valimispropagandat tegeva toitlustusasutuse suhtes, on sulaselge hämamine. Ainuüksi eelmisel aastal võttis munitsipaalpolitsei samalaadsete rikkumiste eest menetlusse 161 asja ning trahve määrati summas 7590,15 eurot.

Nn Laari kohviku suhtes alustati menetlust 3. veebruaril.

IRL-i poliitkohviku pidaja vilistab kultuuripärandile

Eesti Ekspressi artiklis kõlab väide, et pärast seda, kui kohviku infosildilt eemaldati Laari portreekujutis, on see nüüd justkui vastuvõetavam, ja nii võikski jääda. Määrus ei sätesta, kas plakatil on või puudub Laari nägu, vaid ikka seda, et kõik muinsuskaitsealas eksponeeritu peab saama muinsuskaitsjate heakskiidu.

Tallinn on Euroopa kultuuripealinn. Seni uskusin, et keegi ei vaidlusta vajadust UNESCO kultuuripärandisse kuuluvat hansalinna sobimatute plakatite ning neoontulede eest kaitsta. Nüüd on IRL asunud tulihingeliselt toetama kohvikupidajat, kellele muinsuskaitse nõudmised on nagu hane selga vesi.

Reedel, 11. veebruaril, kui siinse artikli toimetustele saatsin, polnud taotlust kohviku infosildi seadustamiseks veel laekunud. Jätkub seaduserikkumine, mida püütakse avalikkusele esitada robinhoodliku võitlusena tigedate muinsuskaitsjate, linnaosavalitsuse ja mupo vastu. Ehk jõuab siiski ka kohvikupidajale pärale, et lihtsam on võtta avaldus, viia see muinsuskaitsesse, kuulata ära spetsialistide soovitused, milline silt vanalinna kontaktvööndisse sobib, ja see ka paigaldada. Ootamatult lihtne lahendus labasele loole, kas pole!?

Savisaare kohvikuidee algas 2003. aastal Harju tänavast

Siinkohal võikski lõpetada, ent veel üks ebatäpsus vajab kohendamist. Nii Eesti Ekspressi kirjutises kui ka mujalgi väidetakse, et poliitkohviku idee kuuluvat Mart Laarile, kes pidas sellist propagandaasutust juba möödunud valimiste ajal. Neile, kelle mälu ületab haugi kapatsiteeti, meenub 2003. aasta valimiste eel Edgar Savisaare algatusel Harju tänavas avatud kohvikpubi, kus erakonna esimehe kõrval võis kohtuda teistegi Keskerakonna juhtpoliitikutega.

Nii jõudis poliitkohvikute idee Tallinna. Mõtte originaalsust kinnitab see, et ka teised erakonnad on nüüd oma valimiskohvikuid avamas. Kui arvestatakse reeglitega, võiks hea algatuse järgimist pidada igati tervitatavaks.

AINI HÄRM

Tallinna Kesklinna vanem

[fotoallkiri]  KULTUURIPÄRAND: Aini Härm on hädas Laari kohviku pidaja ülbe suhtumisega vanalinna kui kultuuripärandi määrustesse. Edgari kohvik (all) ajas paberid korda juba enne kohviku avamist.

Jaga |