Tänan Kesknädalat!

Kui Eesti SKT 2008. aastal oli 21 400 USD, siis möödunud aastal oli see kõigest 19 000 ja elanike reaalsed sissetulekud vähenevad kiire inflatsiooni tõttu nagu märtsikuine lumi.

Hiljuti läbis ajakirjandust teade, et Eesti on Euroopas Rootsi järel majanduskasvult teisel kohal, kuid Central Intelligence Agency World'i andmetel olime  2010. aastal 214 riigi võrdluses 144. kohal, kaugel taga nii Gruusiast ja Ukrainast  kui ka Valgevenest. Töötusest ei maksa kõneldagi, siin olime 159. kohal, tagapool isegi Lätist.

Hinnad jätkavad tõusmist

Olukord ei saa paraneda, sest ees ootab märgatav soojuse ja elektrihinna tõus. Pärast Ignalina tuumajaama sulgemist on Baltikumis tekkinud suur tootmisvõimsuste nappus ja kasvab  elektritootmise sõltuvus Venemaast, mida ühendused Põhjamaadega ei leevenda. NordPooli tegutsemispiirkonnas pole endas piisavalt tootmisvõimsusi ja aastani 2025 on Soome elektrisüsteem defitsiitne. Eleringi prognoosi kohaselt on Eestis  2020. aastal 364 MW tootmisvõimsuste nappus.

Elektri hind Eestis ühtlustub Euroopa keskmisega. Aastal 2010 oli see väiketarbijale koos maksudega Eestis 97, Euroopas keskmiselt 157 EUR/MWh. Kuid asi läheb üha hullemaks, sest oodatava defitsiidi tingimustes on hinnatõus oluliselt suurem.

Demokraatlik riik saab eksisteerida senikaua, kui valitseb poliitiline tasakaal. Enne Teist maailmasõda Eestis sellist tasakaalu ei olnud ja Isamaaliit oli midagi kommunistliku partei taolist. Vaba ajakirjandust ei olnud. Ja seetõttu on Kesknädala ilmumine kõigiti tervitatav. See ei tähenda, et mulle selles ajalehes kõik peaks meeldima.

Hakatakse moodustama uut valitsust. Miks peaks inimene ihkama ministritooli? Ka mulle on see arusaamatu. Palk väike, vastutus suur, kriitikat oi kui palju. Põhjus on selles, et partei käsul ametisse pandud minister veab süsteemi tohutul hulgal parteipiletiga muidusööjaid.

Kuid on hoopis naljakaid fenomene nagu näiteks haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes otse tungleb tagasi oma ebakompetentsuse tasandile.

Minister Lukas ületas võimupiire

Ma olen tänulik ajalehele Kesknädal, kes praktiliselt ainukesena Eesti ajalehtedest on objektiivselt valgustanud Lukase sulitempe Eesti Mereakadeemias. Tänaseks on selgunud, et Mereakadeemia õppekavadel polnud suurt viga midagi ja vastuvõtt jätkub nii kalanduse kui ka hüdrograafia suunal, viimasel vaid pisut muudetud nimetuse all. Selle asemel, et üliõpilaste ja õppeasutuse ees vabandada, käitub minister nagu õige mees kunagi. Tegelikult minister mitte üksnes ei andnud välja läbimõtlemata käskkirja, vaid ületas üleminekuhindamise korra kehtestamisel ka oma võimupiire.

Haridus- ja teadusministri 06.05.2009 käskkirjaga nr 367  kehtestati "Kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppekavagruppide hindamise ülemineku tingimused ja kord" ja selle punktiga 9 ületas minister oma  pädevust, sest ta teeb üleminekuhindamise täpsema regulatsiooni kehtestamise ülesandeks SA Archimedes poolt hallatavale EKKA-le [Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur – Toim.], mis ei ole kooskõlas kehtivate seadusaktidega.

HMS §91 lg 1 kohaselt võib haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, määruse andmise teisele haldusorganile edasi volitada vaid juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud. UKS § 56 lg 11 ei anna haridus- ja teadusministrile õigust üleminekuhindamise nõuete kehtestamist edasi volitada. EKKA ülesannete loetelu ei sisalda ülesannet KEHTESTADA vastav üleminekuhindamise korraldus, vaid EKKA ülesanded piirduvad hindamise läbiviimisega kõrgemalseisva haldusorgani, antud juhul ministeeriumi kehtestatud korrast lähtudes. Teatavasti on riikliku hariduspoliitika kujundamine Haridus- ja Teadusministeeriumi põhiülesanne ja minister oma juriidilises ebakompetentsuses lõi naeruväärse olukorra, kus EKKA kehtestab kõik kriteeriumid ja nõuded ning ise ka hindab õppekavagruppe nimetatud kriteeriumide alusel. Seega täidab EKKA nii määrusandlikku kui ka täidesaatvat funktsiooni, mis seaduse eesmärgi ja mõtte kohaselt peavad jääma erinevate haldusorganite kanda. Lisan ilmselge fakti, et kogu üleminekuhindamise menetluskord ja hindamise lõppotsuse kujunemise ja vaidlustamise  protseduur on nõrgalt välja töötatud. Tulenevalt EKKA määruse punktide 47 ja 48 mõttest sisaldub sisuline vaideõigus punktis 48, mille kohaselt EKKA hindamisnõukogu lõpphinnangu vaidlustamine on võimalik pärast vastava haldusotsuse vastuvõtmist ministri või Vabariigi Valitsuse poolt. Viidatud sätte kohaselt on jäetud vaidlustaja, s. o õppeasutuse otsustada, kas vaidlustada ministri või valitsuse haldusotsust. Kuid punkt 47 annab taotlejale õiguse vaidlustada üksnes EKKA poolt läbiviidavaid üleminekuhindamise toiminguid, kui need ei vasta eespoolnimetatud dokumendis sätestatud korrale.

On ilmselge, et  juriidiliselt ebakompetentne ja juhtimisvõimetu minister Tõnis Lukas ei tule oma ülesannetega toime. Loodan, et Kesknädal aitab kaasa, et selline inimene ei tõuseks taas ministritoolile. Lisan juurde, et ministrit nõustav nõunikekogu pole juba pikka aega koos käinud ja kahe viimase aasta koosolekud on kvoorumi puudumise tõttu olnud õigustühised.

[esiletõste]    Miks peaks inimene ihkama ministritooli? Ka mulle on see arusaamatu. Palk väike, vastutus suur, kriitikat oi kui palju.

ANTO RAUKAS

Akadeemik, Eesti Mereakadeemia nõunikekogu liige

Jaga |