Rein Kilk: Eesti ettevõtjad lahkuvad ärist

„Eesti ettevõtjad on juba suures osas ettevõtlusest lahkunud. On üllatav, et seda ei ole märgatud. Olen üks viimaste suuremate lahkujate hulgast," ütles Kilk, kelle sõnul on raske vastu seista rahvusvahelisele kapitalile, kel on võrreldamatult parem juurdepääs käibevahenditele ja kel on seetõttu lihtsam majandusraskusi üle elada. „See on ühemõtteliselt selge," toonitas ettevõtja. Kilk andis mõista, et ta ei pruugi mitte omal soovil ettevõtlusest lahkuda, aga ta võib olla selleks sunnitud.

"Olen otsustanud minna Tartu ülikooli ja omandada õpetaja elukutse. Valin kas emakeele ja kirjanduse, mis on mulle olnud juba lapsena väga südamelähedane, või ajaloo, sest mu mõlemad vanemad olid õpetajad," tutvustas ettevõtja tulevikuplaane. "Ma ei taha tegelda negatiivsete asjadega. Õpetajale ei tule keegi koju teda arreteerima, et mingeid pabereid kätte saada, või töökohta läbi otsima, et vaadata, kas tal on õpilaste kontrolltööd korralikult läbi vaadatud," leidis Kilk õpetajaametis positiivsust.

Kesknädal tuletab meelde, et enne Kilki on juhuslikult või mitte nii väga juhuslikult sattunud raskustesse mitu tublit kodumaist ärimeest, näiteks Toomas Annus, Oliver Kruuda, Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõis. Praegu käib meediapeks järgmise eduka ärimehe Oleg Grossi suunal - pidevalt tilgutatakse halbu uudised tema toidupoeketi kohta. Pole vast ülearune meenutada, et suurem osa meediat kuulubki väliskapitalile, ja eks nende amet olegi Eesti oma ärimehi turult kõrvaldada! Paraku on ka netikommentaaridest näha, et eestlased ise hõõruvad samuti käsi, parastades rahvuskaaslastest ettevõtjate kehva käekäiku.

Suurärimeeste puhul on ikkagi tegemist kodumaiste tööandjatega, kelles on säilinud soov arendada kohalikku elu ka laiemalt. Näiteks Kruuda toetused käsipallile on mõõtmatud, ja ka Sõõrumaa oli parimatel hetkedel tuntud helde sponsorina. Võõramaised ärimehed tulevad siia üksnes majanduslikel põhjustel ja neil puudub igasugune tahtmine arendada siinset „koopaelu". Ja miks nad peakski? Kui valitsus ise suunab seadusandlusega majandust võõrkapitali käsutusse, mille tulemusena kogu kodumaine tootmine hakkab kuuluma võõramaalastele, muutub see riik sisuliselt kolooniaks, kaotades kogu iseotsustusõiguse. Kas me sellist Eestit tahame?

Jaga |