Väikeettevõtlus leevendab tööpuudust

URMAS LAHT,      06. märts 2002


Nii täiendavad maksud kui väliskapitali sissevool pärsivad väikeettevõtlust. Ühekülgsuse tõttu saavad tuult tiibadesse eelkõige monopolid ja väliskapitalile tuginevad firmad. Ettevõtluskliima on pingestunud ja ettevõtjate suhtes ebaühtlane.

Iseseisva ja arenemisvõimelise riigi üheks tugisambaks on tugev majandus, mis ei väldi kitsapiirilisust ja tagab rohelise tee ka tööstus- ja põllumajandusettevõtetele, mille töötajate arv ja tootmismaht pole kuigi suured. Kui aga jälgida praegust majandussituatsiooni, siis tuleb tunnistada, et väikeettevõtted peavad eksisteerima just kõige raskemates tingimustes.

Pappkastid ikka tegemata

Vajadus luua sobiv keskkond väikeettevõtlusele, mis soosib suveniiride, pappkastide, pudelite, mööbli jm tootmisega tegelevate firmade rajamist maale ja väikelinnadesse, on kõneldud juba mitu aastat.
Paraku on sageli piirdutud vaid sõnadega. Arvestades olukorda Eestis, pärsivad väikeettevõtlust nii täiendavad maksud kui ka väliskapitali sissevool, mida omakorda soosib liitumisprotsess Euroopa Liiduga. Kõigest sellest tulenevalt on Eesti ettevõtluskliima liiga pingestunud ja ebavõrdseks muutunud. Ühekülgsuse tõttu on tuule tiibadesse saanud eelkõige monopolid ja väliskapitalile tuginevad firmad.
Selline situatsioon ei tohiks ükskõikseks jätta ka keskvõimu, sest väikeettevõtlus kindlustab paljud inimesed tööga, tagab riigikassasse maksudena märkimisväärse tulu ning võimaldab luua ka rahvuslikul omapäral põhinevaid tooteid, mis võiks olla riigi ja eestluse visiitkaart ka raja taga.

Tegime Kalloga seaduse

Et pidurdada väikeste ja keskmiste ettevõtete majanduslikku allasurumist, andsime koos kolleeg Kalev Kalloga detsembri keskel Riigikogus menetlusse väikeettevõtluse arendamise seaduse eelnõu. Kui eelnõust saab seadus, luuakse tugisüsteem, mille abil riik soosiks väikeettevõtlust.
Väikeettevõtete toetamise allikatena on eelnõus loetletud eraldisi riigieelarvest, garanteeritud sise- ja välislaene ning teisi abinõusid. Väikeettevõtete toetamise viisidena on seaduse eelnõus nimetatud riskikapitali, laenugarantiid, intressitoetust, laenukäendust ja rahalist kompensatsiooni.
Võidakse väita, et sellise eelnõu vastu võtmine seadusena toob kaasa turumajandusest taganemise. Vaidleksin vastu, tuginedes just Euroopa Liidu kogemustele, sest ka Euroopa Liidu liikmesriikides toetab riik ettevõtlust, kusjuures seda tehakse erineval viisil. Euroopa Liit on hakanud oma väikeettevõtlussüsteeme unifitseerima. Eelnõus on arvestatud ka selles valdkonnas toimuvat. Eelnõu on viidud vastavusse Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO (mille liikmed me oleme) põhimõtetega ja SAPARDi programmi meetmetega. Ka SAPARDi vahendite jagamisel on väikefirmade huvid praegu vähe kaitstud.

Miks riik peaks abistama?

Selgitaksin, miks peaks riik ulatama abistava käe just väikeettevõtlusele. Väikeettevõtluse areng peatab tööpuuduse kasvu, sest ligi 80 protsenti ettevõtetest on nii Eestis kui ka teistes riikides väikeettevõtted. Suurettevõtted rakendavad üha sagedamini automatiseerimist ja mehhaniseerimist ning viivad töökohtade arvu miinimumini.
Soosides tööhõivet, aitaks väikeettevõtluse arenguseadus lahendada ka sotsiaalprobleeme, sest riigil kuluks vähem raha sotsiaaltoetuste ja töötuabi maksmiseks. Väikeettevõtted on ka paindlikumad ja suudavad tööprotsessi turunõuete järgi paremini ümber korraldada.
Väikeettevõtluse praegune olukord nõuab seadusandlikku sekkumist. Eelnõu autoritel on hea meel, et kaksikliidu koalitsioonileppes on ka see probleem käsitlemist leidnud. Loodetavasti löövad ettevõtted ise, kohalikud omavalitsused ja nende liidud seaduse menetlemisel tõsiselt kaasa.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)