![]() Risti rahvas arutles riigireformi üle suure ja sügava huvigaURMI REINDE, 09. september 2015Läänemaal Ristil arutleti 3. septembril järjekordsel seminaril haldus- ehk laiemalt isegi riigireformi üle. Seminar oli viies omataoline Keskerakonna korraldatud üritustesarjas – augustikuus on samal teemal kogunetud Põltsamaale (Jõgevamaa), Tohisoole (Raplamaa), Tsolgole (Võrumaa) ja Kiviõlisse (Ida-Virumaa). 17. septembril tahab ka Saaremaa samasuguse sisuka koosolemise teha. Kõigi seminaride „vedav hing“ ja käivitaja on Riigikogu Keskfraktsiooni nõunik, endine sotsiaalminister Jaak Aab.
Risti rahvaga oli kohtuma tulnud Keskerakonna kahurvägi: aseesimees ja Riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson, aseesimees Enn Eesmaa, omavalitsuskogu esimees Kersti Sarapuu, Läänemaalt valitud Riigikogu saadik Jaanus Karilaid, Sillamäe Sadama haldusjuht Tarmo Kriis. Lisaks Risti kohalikule publikule oli kohale sõitnud huvilisi ka üle Läänemaa, samuti Saaremaalt ja Pärnu kandist. Kohal viibis teistegi erakondade teokaid inimesi, näiteks Vabaerakonnast, SDE-st, IRL-ist. Põhiettekanded pidasid Jaak Aab ja Lääne-Nigula (Risti on selle valla üks keskusi Linnamäe ja Taebla kõrval) vallavanem Mikk Lõhmus.
Simson: valitsusliit rahuneb Kadri Simson kirjeldas oma avasõnas seniste seminaride kulgu ja peamisi neil välja toodud mõtteid. Samuti andis ta lühikese ülevaate viimase aja turbulentsidest koalitsioonis ja valitsuses. Tema hinnangul sotsid nüüd „rahunevad“ ning järgmist „rappumist“ on oodata mitte eelolevatel eelarvearuteludel (nagu ennustatakse), vaid tuleva aasta presidendivalimiste aegu. Küsimusele, kuidas Keskerakond oli valmis võimalusel koalitsiooniga liituma, vastas Simson, et „sümpaatseid kohtumisi peeti kõigi erakondadega, välja arvatud Reformierakond, kes polnud nii sümpaatne“. Sahistatakse ka, et Rõivas olla sotsidele lubanud n-ö „oma presidenti“, millega siis SDE-d koalitsioonis lõa otsas veetakse. Samas – praegune president on ju ka nagu sotsiaaldemokraatidest pärit, aga kas tema on midagi näiteks öelnud Tallinna Sadama afääride kohta? Ei ole – sest ka president ripub Reformierakonna küljes ja hoiab teda võimul.
Eesmaa: millest algab kodumaa? Eesmaa soovitas haldusreformile keskendudes rohkem mõelda teemal “Millest algab kodumaa?“. Ta meenutas, et paljudes riikides on kohalikud omavalitsused, näiteks eriti suured linnad, sageli vastupidistel seisukohtadel kui riigivalitsus. Eriti ohtlikuks võivad sellised vastuolud kujuneda pagulaste vastuvõtmisel, hoiatas Eesmaa.
Sarapuu: tähtis pole valla suurus või väiksus Kersti Sarapuu tunnustas Keskerakonna initsiatiivi haldusreformi-arutelude läbiviimisel, sest peaminister Taavi Rõivasele ja riigihaldusminister Arto Aasale lootma jääda on ilmselt sinisilmne. „Valdade tulubaas tuleb taastada, alles siis saame rääkima hakata,“ ütles Sarapuu, tuues ka näiteid suurte valdade saamatusest ja väikevaldade tublidusest.
Jaak Aab on igal seminaril pidanud põhjaliku ettekande „Riigihaldus. Hetkeseis ja tulevik“. Ta lubas pärast seminarisarja lõpulejõudmist Kesknädalale sellest kõigest ka põhjaliku ülevaate kirja panna. Seepärast sellel ettekandel siin rohkem ei peatuks.
Lõhmus: maaelu on tohutult muutunud Mikk Lõhmust nimetati naljatamisi „suureks ühinemise toetajaks“, sest teda kutsuti Läänemaal kolme ühinenud valla (Taebla, Risti, Oru) juhiks Saue abivallavanema kohalt kui kohalikega mitteseotud inimest. Lõhmus on ka õppejõud Tehnikaülikoolis, kus tema teemaks ongi riiklik halduskorraldus – ta on ses valdkonnas kaitsnud ka doktorikraadi, olles seega Eestis üks väheseid tipp-professionaale. Lõhmus ise ütles, et ta pole otseselt ei ühinemise toetaja ega vastane, aga paratamatult tuleb aru saada sellest, et elu maal ja KOV-de roll on drastiliselt muutunud – tohutult langenud tööhõive, kiired demograafilised protsessid, muutused ühiskondlikus struktuuris – ning enam kunagi endiseks ei taastu. Sellega tuleb leppida ja leida väljapääse. „Kui riigiettevõte Eesti Post peab riigile tootma kasumit, aga ühes kuus läheb vallast välja vaid paar-kolm kirja või tuhande postipaki asemel tellitakse vaid paarsada – kust see kasum siis tuleb? Ei olegi muud võimalust, kui postkontor sulgeda. Sama on koolidega,“ rääkis Lõhmus karmi juttu. Tema sõnul on näha sedagi, et vallad teevad koolid ja lasteaiad korda suurte rahaliste pingutuste varal, aga inimesed lähevad ikka ära suurematesse keskustesse või koguni Soome. Seega ei vasta tõele ka see usk, et „kui vald suudaks pakkuda kõiki teenuseid, siis elanikud püsiksid maal“. See pole nii otseses seoses! Lõhmus tõi näite, et Saue vald ei pakkunud mingeid erilisi teenuseid, aga vallaelanike arv muudkui kasvas. Seepeale leiti saalist paraja huumoriga pistetud vahelehõigete toel üheskoos, et „ääremaa ei saa olla see, mis on vähem kui tund sõitu Tallinnast“.
Lõpus järgnes tavakohane elav küsimuste-vastuste voor. Seminar lõppes rahvuslike ühislauludega Märt Sultsi kitarri saatel.
[esiletõste] Ääremaa ei saa olla see, mis on vähem kui tund sõitu Tallinnast!
URMI REINDE
[Pildiallkirjad] KORDATEHTUD MAJA: Seminar toimus Lääne-Nigula vallas Risti Multifunktsionaalses Keskuses. Selles on suur saal, raamatukogu ja kultuurimaja; hoone teises otsas paikneb põhikool. Kõrval laiutab uhke tehiskattega jalgpallistaadion. Vallavanem Mikk Lõhmusel (vasakul) on heameel, et maja sai korda pärast kolme valla ühinemist ühisel toel. Ühinenud vallal otsest keskust ei ole, vallavanem ise „resideerub“ Taeblas. Kõrval on volikogu esimees, keskerakondlane Andres Kampmann. RÄÄGIME RIIGIST: Kadri Simson, Jaak Aab. LOEB SEMINARI KAVA: Endine (ja ilmsesti tulevane) Lääne maavanem Neeme Suur. MURES TULEVIKU PÄRAST: Saalid olid enamasti igal seminaril täis, ka Ristil, sest eestlasi siiski veel huvitab oma maa tulevik – ei pea puhta kullana võtma kõike, mida televisiooni riigiuudistes rahvale päevast päeva kaela kallatakse. Fotod Urmi Reinde Viimati muudetud: 09.09.2015
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |