Edgar Savisaar on täitsa olemas!

Edgar Savisaare heas valguses näitamine on andestamatu viga, mida peab kindlasti parandama! Nii võtab noor muusikakommentaator Mart Niineste ette žanri ründamise, tituleerides selle dokumentaalfilmi (inglise keeles documentary) asemel paroodiliseks dokumentaalfilmiks (mockumentary). Mockumentary on väljamõeldud tegelaste või sündmuste esitamine dokumentaalfilmi vormis. Paraku see võrdlus kukub Niinestel läbi, kuna nii tegelased kui ka sündmused on Savisaare-filmis ikkagi reaalsed, mitte väljamõeldud.

Niineste peab Eesti taasiseseisvumist komöödiaks

Võttes arvesse Mardi noorust, ei pruugi ta olla 1990-ndate algusaastate sündmustega hästi kursis. Balti kett, soomukid Tallinna tänavatel ja Laulev Revolutsioon on tema jaoks midagi filmilikult fantastilist ja kaugelolevat, justkui mitte-päris. Võimalik, et Niineste on sirgunud Mart Laari ajalooõpikute najal. Mis siis imestada - äkki Niineste ei usu ka Edgar Savisaare olemasolusse?

Mulle on räägitud, et kui tudengid kirjutavad kirjandeid või esseid erinevatel teemadel, võivad nad taustaks kuulata küll instrumentaalmuusikat, mis külvab loomingulisusele isegi soodustavat toimet, ent kindlasti ei tohiks nad selle tähtsa tegevuse ajal kuulata muusikat, kus esineb ka lüürikat. Niineste on seda head soovitust paraku eiranud. Tundub isegi, et filmiheli on ta maha keeranud ja jätnud mõne Mihkel Raua või The Smilersi kunagise hittloo võimsalt kõrvaklappidesse kogu filmi vältel kõlama. Tunnistust sellest annavad ilmekad sõnad ja lausekonstruktsioonid, mis tema arvamusloo konteksti justkui ei sobi ja mõjuvad kirjanduslike võõrkehanditena. Muusika- ja filmiarvustus on lihtsalt kaks täiesti erinevat nähtust.

Kaadrid Eesti taasiseseisvumise keerulisest ajast teevad noormehele nalja. See on lausa komöödia! Niipalju siis Eesti riigist ja austusest tema taassünni vastu - ei kübetki lugupidamist! Arusaadav, sest eks tänane valitsuski kultiveeri motot: kui ei meeldi siin, koli välismaale! Samas, kas selliseid Niineste moodi arvajaid meil siia kodumaad labastama vaja ongi? Pole varsti enam õpetajaidki, kes asju lastele seletaksid.

Toomas Lepp asetati ebavõrdsesse olukorda

Lisaks muusikakuulamisele otsustab Mart Niineste pöörata oma tähelepanu filmilt netikommentaaridele, millest inspireerituna ta oma „šedöövri" Savisaare päevapoliitilise kirumisega lõpetabki. Ei hakkakski noort ajakirjanikuhakatist õpetama, mis tekst millisesse konteksti sobib ja mis mitte, sest kogu see filmikommentaar on Niinestel surnult sündinud, ent kindlasti kooskõlas Eesti Päevalehe parempoliitilise ja Keskerakonda maha tegeva selge hoiakuga.

Kokkuvõtteks - huvitav kirjand alustava muusikakriitiku sulest. Aga ta võiks siiski bändiarvustuste juurde jääda, sest see tabloidlik kirjatükk end kvaliteetajakirjanduse väljaandeks tituleerivale Eesti Päevalehele au küll ei tee.

TV3 koha pealt oli ainuõige asetada Toomas Lepp ebavõrdsesse olukorda, seades tema kõrvale kaks kõva Savisaare ja Keskerakonna vihkajat - Mihkel Raud ja Valdo Randpere, kes annaksid televaatajatele valitsusparteide seisukohti esindavate kommentaaridega poliitiliselt lubatud suuna, sest oma peaga mõtlemine näib kanali juhtide arvates olevat rangelt taunitav tegevus. Inimesed ju ei teaks muidu, mis on õige ja hea; nüüd Randpere seletas neile.

PRIIT KUTSER, Põhja-Tallinna linnaosa vanema asetäitja

Jaga |