Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Valimised võidab Soome Keskerakond – Keskusta

MART UMMELAS,      15. aprill 2015

Soome parlamendi ehk Eduskunna valimise tulemused selguvad pühapäeva, 19. aprilli õhtul, kui valimisjaoskonnad suletakse kell 20. Teisipäevaga lõppes eelhääletus, mille aktiivsus oli eelmisest korrast (2011) mõnevõrra aktiivsem. Põhjuski selge – seekord on palju probleeme maailmapoliitikas, mängus on rohkem kirgi ja pingelisem on konkurents erakondade vahel, eriti teise koha pärast. Kui võitja paistab juba olevat selge – Suomen Keskusta (Keskerakond), kellele märtsikuine küsitlus annab ligi 25% häältest, s.o 56 kohta 200-kohalises parlamendis.

 

s648

Järgmistele kohtadele pretendeerivad sotsiaaldemokraadid, Kokoomus (Koonderakond) ja Perussuomalaiset (Põlissoomlased) ligikaudu sama suure ehk 15-16% toetusega, mis annaks igaühele neist 30–35 kohta. Kui Keskerakonnale ennustatakse, võrreldes eelmise korraga, ligi 20 lisakohta, siis ülejäänud kolmik kaotab 5–10 kohta igaüks. Edasi järgnevad Vasakliit, Rohelised ja Rootsi Rahvapartei, kes kõik saavad mõne koha juurde. Parlamendierakondade rea lõpetavad Kristlikud Demokraadid, keda ilmselt ootab ees tõsine kaotus.

Lisaks neile erakondadele kandideerivad veel mitmed mikroparteid – mitu kommunistlikku parteid, Piraadipartei, Iseseisvuspartei jne, kel parlamenti pääsuks erilist lootust pole.

Huvitav on Eestiga võrreldes vaadata ka seda, missugune on meeste ja naiste osatähtsus kandidaatide seas. Kokku kandideerib 2146 inimest ehk enam kui 10 ühele kohale, neist mehi on 1301 ja naisi 845 ehk ligi 40%. Kandidaatide vanuseline jaotus on samuti huvitav – keskmine vanus on 45,8 aastat, kusjuures mehed on veidi vanemad kui naised. Vähim on naisi (35%) Põlissoomlaste ridades ja enim (56%) Roheliste hulgas.

 

Keskerakonnale tõi edu miljonärist parteijuht

Keskerakonna üsna uus esimees on Juha Sipilä, 53-aastane diplomeeritud insener, kes on oma tööga jõudnud miljonäride sekka. 1990. aastail asutatud infotehnoloogiafirma Solitra müüs ta 1996. aastal ameeriklastele ja teenis nõnda oma esimesed miljonid, kujunedes üheks esimeseks Oulu IT-miljonäriks. Enne parlamenti tulekut juhtis ta investeerimisfirmat Fortel Invest.

Poliitikas on Sipilä silma paistnud üsna ümmarguse programmiga, et mitte vihastada ühtki potentsiaalset toetajat. Suomen Kuvalehti hinnangul langevad tema ja Koonderakonna juhi Alexander Stubbi seisukohad paljuski kokku.

Sipilä on siiski suutnud ära kasutada senises valitsusliidus sügisel tekkinud kriisi, mil keset valimisperioodi lahkus sealt paar väiksemat erakonda. Kui mullu juunis siirdus erakonna juht Jyrki Katainen Europarlamenti, siis olid Koonderakonna ja Keskpartei šansid võrdsed, ent tänaseks on Keskusta edu silmnähtav. Erakonna kasvav toetus on toonud rivvi tagasi ka mitu vana tegijat. Näiteks Lapimaal kandideerib taas kunagine isemeelne välisminister Paavo Väyrynen. Dinosauruste reas on ka omal ajal pistisevõtmise pärast kohtus süüdi mõistetud Kauko Juhantalo ja Europarlamendist kodumaale naasev komissar Olli Rehn.

Sipilä seisukohtadest meenutab Eesti Keskerakonna taotlusi enim pürgimus tööelus taastada kolmikläbirääkimised tööandjate, ametiühingute ja riigi osalusel. Ta tahab ka vähendada ministrite arvu 12-ni. Aastaks 2019 soovib ta riigieelarvest kokku hoida 2,3 miljardit eurot.

 

Üks võimalik variant – nn kodanlik koalitsioon

Ühe variandina pakutakse valimiste järel nn kodanlikku koalitsiooni, kuhu kuuluksid Keskusta, Kokoomus ja Rootsi Rahvapartei (RKP) – viimane on Soomes nagu mingi koalitsioonide liim, küllap soomerootslaste jõukuse ja võtmepositsiooni pärast ühiskonnas. Koonderakonna juhi ja peaministri Alexander Stubbi (46-aastane filosoofiadoktor) meelest oleks see parim variant, sest nn punamuld ehk Keskerakonna ja sotside liit ei tõota tema meelest midagi head.

Ma arvan, et Soome sukeldub vee alla,” ütleb Stubb Kuvalehti intervjuus. Sotsid ja Vasakliit talle üldse ei sobi. Erakonnamaastiku ääred välistab ta täiesti, ei soosi ta eriti ka Põlissoomlasi. Stubb tahab, nagu Reformierakond Eestis, vähendada tulumaksumäära ja võtta eelarve katteks raha aktsiisidest ja muudest kaudsetest maksudest.

Stubbi ärritab siiski veidi see, et Sipilä räägib välispoliitikas ”Paasikivi liini” jätkamisest, mis pidavat meenutama külma sõja aega ja Soome kunagist erisuhet Venemaaga. Stubb loodab, et Soome astub lähiaastail NATO-sse. Sipilä siin seisukohta ei võta, pealegi osutas viimatine küsitlus, et 40% soomlastest on sõjalise liiduga ühinemise vastu.



Sotsid ja Põlissoomlased takistaksid kodanlikku valitsusliitu

Sotsiaaldemokraatide 52-aastane juht, juristiharidusega Antti Rinne oli lahkuvas valitsuses rahandusminister. Uues valitsuses tahab ta muuta tulumaksupoliitikat, jättes madalapalgalistele rohkem kätte ja tõstes kõrgepalgaliste maksuprotsenti. Keskklassi ja rikaste vahele tõmbab ta piiri 50–60 tuhande eurose aastatulu pealt.

Viimastel kuudel tülitsesid sotsid jätkuvalt Koonderakonnaga, sh isegi parlamendi täisistungil, meenutades nii kangesti meie Reformierakonna ja IRL-i eelmise kevade lõhet ja koalitsiooni lagunemist. Ilmselt on sotsidel koostöö Koonderakonna ja Stubbiga nüüd välistatud ning nende eesmärgiks on luua koalitsioon Keskerakonna, Rootsi Rahvapartei ja Põlissoomlastega. Viimaste juht Timo Soini (52-aastane riigiteaduse magister), kes tõi erakonnale 2011. aastal nn maavärinavõidu, tõstes erakonna saadikute arvu 5-lt 39-ni ja lisades toetust 4% pealt 19%-ni, on valmis muudeks koalitsioonideks, ka Koonderakonnaga. Kui toona tõi valimisvõidu Euroopa Liidu vastane poliitika ning rahva pahameel Portugali ja Kreeka võlgade kinnimaksmise pärast Soome maksumaksjate rahaga, siis nüüd sama selget populistlikku loosungit Soinil pole. Soome maksuosa vähendamine EL-is poole peale ehk 200–300 miljoni võrra on muidugi maksumaksjatele meelepärane, kuid mitte eriti ahvatlev, sest vaevalt Põlissoomlaste häältega see õnnestuks. Soini märksa nähtavam eesmärk on Kreeka eurotsoonist välja arvata, kuid seegi vaevalt sõltub Soomest ja Soinist.

PS Artikli toimetamise ajal saabusid andmed Helsingin Sanomate tellitud küsitlusest. Selle järgi soovib 64% soomlastest näha valitsuses Keskerakonda ja 52% sotsiaaldemokraate. Koonderakonna toetus on jätkuvalt languses, seda soovib valitsuses näha vaid 39% soomlastest. Kolmandik soomlasi näeks valitsuses Põlissoomlasi. Ülivõimas favoriit uue peaministri kohale on Keskerakonna esimees Juha Sipilä, keda toetab 45% küsitletuist. Keskerakondlastest 9/10 tahab just teda näha uue peaministrina.

MART UMMELAS, TTV juhatuse liige

 

[esiletõste] Stubb loodab, et Soome astub lähiaastail NATO-sse. Sipilä siin seisukohta ei võta, pealegi viimatine küsitlus osutas, et 40% soomlastest on sõjalise liiduga ühinemise vastu.

 

[fotoallkirjad]:KAS TULEVANE PEAMINISTER? Keskusta juht Juha Sipilä. (Foto ajakirjast Suomen Kuvalehti)

PÕHJANAABRITE VALIMISKAMPAANIA: Parteide telgid Helsingis Idakeskuses Tallinna väljakul. Põlissoomlased. Rootsi Rahvapartei.

Fotod Mart Ummelas





Viimati muudetud: 15.04.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail