„Opa-ptruua Tallinna!..“

Nõudlusest

Läbi aegade on olnud nii, et algul tekib nõudlus millegi uue suhtes, ja siis tehakse see teoks, sest koos nõudluse kasvuga tulevad ettevõtmise tasuvus ja tulu, kõik ikka inimese heaks... Kui kadus nõudlus, seega ka tulu, siis kadusid Virtsu–Tallinna kitsarööpmeline ning Mõisaküla–Riia ja Tallinna–Haapsalu laiarööpmelised.

Viimast küll loodavad aktiivsemad rahvaesindajad taastada, aga kas selle majanduslikku tasuvust on keegi suutnud tõestada? Enne lasti kõik laguneda, rööpad varastada, ülesõidukohad likvideerida, ja nüüd hakkame taastama!? Teadupärast pole Läänemaale reisijarahvast juurde tulnud, iive on endiselt negatiivne. Nii ei ole ju nõudlust Haapsalu rongi järele uuesti tekkinud, nagu pole tekkinud seda ka Virtsu–Tallinna rongi järele. Tahtmatult jääb mulje, et tänast suurt RB-eufooriat oleks Eestile ja eestlastele vaja samapalju kui reklaami: kohe hakkame taastama Virtsu–Tallinna raudteed ja renoveerime selle süstikrongidega kiirraudteeks... Samas näeme, et rahvast jääb Saaremaalgi kogu aeg vähemaks – eks see üks põhjus, miks nüüd juba Suur-Saaremaast saamas vaid üksainus vald... Loodame uuele valitsuskoalitsioonile, ja oleks juba suur saavutus, kui suudetaks meie riigi senise rahvastiku vähenemise peatada. Küll siis hakkame mõtlema ka rahvastiku kasvule.

Konkurentsist

Eelmise sajandiga võrreldes on rongidele tulnud palju konkurente: sõiduautod, bussid ja rekkad, lennukid ja laevad. Eks esimeste suur eelis ole selles, et toovad reisija või kauba ukselt uksele. Lennukite kiirusega rongid võistelda ei jõua. Laevade eelis, võrreldes rongidega, on aga kaupade vedamise suhteline odavus.

Mida nüüd näeme? Tahtmatult jääb mulje, et kõigepealt, ilma mingi nõudluseta, ehitame läbi tühermaa (Kesk-Eesti ja mereäärne Läti) joonlaua järgi tõmmatud joont mööda miljardeid maksva ja kuni 240 km/h tuiskava raudtee ning alles siis mõtleme: kas meil sellega ka keegi sõitma või kaupu vedama hakkab?! Isegi kui kahekümne aastaga valmiks maailma pikim raudteetunnel Soome lahe alla, kas siis Soome olekski huvitatud siinsest kaubaveost, kui on teada, et meritsi kaubavedu on palju odavam ning reisijate rongipilet tuleks lennukipiletist kallim ning sõiduaega kuluks palju rohkem. Pealegi ei ole seni veel keegi küsinud: kuna Soome raudteel on ida-rööpmelaius, kus soomlased siis hakkaksid veeremit läänelaiusele vahetama, kas tunnelis või Poola piiril, nagu praegu seda veel Brestis tehakse? Tõsi, viimasel ajal pakutavat niisugust tehnikataset: veeremit on võimalik kohandada n-ö käigupealt, vastavalt rööpmelaiusele. Kuid selle puhul sooviks küsida: kui palju selline tehniline täiustus veod kallimaks muudab?

Arukusest

Majanduslikult oleks loogiline, et meid Euroopa Liiduga ühendav põhja–lõuna-suunaline raudtee suunduks senisel, juba olemas oleval ja sissesõidetud trassil Tallinn–Tapa–Jõgeva–Tartu–Valga–Riia, kus suudaksime ka kohalikku elanikkonda tõhusamalt teenindada ja kus võib vabalt sõita kiirusega kuni 120 km/h, sest ega kaupu suuremal kiirusel sobikski vedada. Meile peaks ju selge olema, et kaks Euroopasse ulatuvat samasuunalist raudteetrassi on väikese Eesti jaoks liiast – kui üks saab prioriteetseks, siis teine hakkaks paratamatult lagunema. Kõige kummalisemad on väited, et ehitame uue trassi hoopis soomlaste või Euroopa tarbeks – rahad tulevad ju sealt. Ja mis muidu saadud, selle oleme kohustatud eelmiste betoonivalatud miljonite kombel (Mäo mitmekümnekilomeetrine ristmik, Koidula piirijaamas roostetavad miljonid jne) veelkord betoonis põlistama. Eestlane jääks sellele raudteele igavesti peale maksma: tühjade vagunite kahjum, hooldus, teenindus, haldus jne; looduskaitsealade ja taluõuede lõhestamisest rääkimata.

Kui oleme nii suuremeelsed, et laseme soomlaste heaks oma maa ribadeks künda, ise sellest mingitki tulu saamata, siis näiteks poolakad on palju realistlikumad ega taha midagi kuulda RB transiidist läbi Poola. Nii et – kuhu, kas ainult Riiga ja Kaunasesse sõitmiseks, me selle raudtee ehitamegi? Täna saavad selle tööga rahuldavalt hakkama mõned ekspressbussid. Miks peaksime bussijuhtidelt töö ära võtma nii kuluka ettevõtmise abil?

Kuhu jääb Via Baltica?

Küllap oleks praegu palju otstarbekam Via Baltica lõplik väljaehitamine, sest olemasolev maantee on ülekoormatud ja lubatud „kolmerealine“ oleks vaid ajutine lahendus. Vaadake, kuidas Pärnu-Jaagupisse Tootsi–Lavassaare raudteetammi alla ehitati juba nõukaajal neljarealise magistraali avad, mis tänini kasutamata ja see raudteegi on oma aja ära elanud, kuid neljarealist magistraali meil ikka veel seal pole. Kas tahame jääda nõukaajast viletsamaks?

Tabav võrdlus esitati TTV-s ühes Andres Raidi „Mõtleme taas“ saates: selline RB oleks Eesti jaoks nagu luksuslimusiini kinkimine seni vaid ots-otsaga kokku tulevale vaesele perekonnale – uhke sõiduki ekspluateerimine ajaks pankrotti. Või oletagem, et kunagi Ždanovi või Vorošilovi algatusel Saaremaale ehitatud militaarraudtee oleks jäänud kohe pärast valmimist lammutamata ja saarlased peaks veel tänagi seda „rikkust“ haldama – nad oleks samuti ammu pankrotis! Kas oleme targemaks saanud?

Oo-jaa, meile pakutakse erinevaid eeskujusid erinevatelt maadelt – Hiinas sõidavad kiirrongid juba 380 km/h, samuti pidavat selline Indiasse tulema. Los Angelese ja San Francisco vahele tulevat mingi postidele paigutatud torutransport Hyperloop, millel kiirust „ainult“ 1200 km/h. Kuid kui teeks ikkagi nii, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde?

Kokkuvõttes tahaks öelda:

Rail Baltic on ikkagi väga hea projekt. Lausa rõõmupisara võtab silma nooltena vilksatavate rongide reklaami TV-s vaadates. Ainult et Eesti jaoks on sel projektil üks pisi-pisi veake küljes: meid peaks olema sada korda rohkem – ühe miljoni asemel sada miljonit, nagu näiteks Jaapanis, Hiinas või Indias. Siis võtaksime projekti kohe omaks ja süstikrong hakkaks iga poole tunni tagant kiirusega 240 km/h tuiskama Euroopa vahet ning meile tulumiljoneid sisse tooma. Aga seni...

UDO KNAPS, Märjamaa, Rapla maakond

[fotoallkiri]

EESTI AUSTAB RAUDTEID. Sonda–Mustvee liini memoriaal Avinurmes. Foto Tiit Maksim

Jaga |