Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Leedumaal Lazdijais meenutati 1990. aasta radikaalset vabadusvõitlust

AADU JÕGIAAS,      02. september 2015

23. augustil 1989 seisis 675,5 kilomeetri pikkuses Balti ketis kuni 2,5 miljonit inimest. See inimkett edastas läbi kolme Balti vabariigi üheainsa märksõna – „Vabadus!“. Aasta hiljem tuli Leedu rahvaliikumine „Sajudis“ välja tunduvalt radikaalsema nõudmisega – „Tee Euroopasse peab olema vaba ja Nõukogude armee koos piirivalvega ei tohi takistada meie liikumist“.

 

Kogu maailmale sellise nõudmise teadaandmiseks korraldati „Sajudise“ organiseerimisel 22. –24. augustil 1990. aastal Leedu–Poola Lazdijai piiripunkti lähedal suuraktsioon „Tee Euroopasse“, millest võttis erinevatel andmetel osa 20 000 kuni 100 000 inimest.

 

300 inimest ületas Leedu–Poola piiri

22. augusti 1990 õhtul liikusime umbes 300-inimeselise kolonnina Nõukogude Liidu piiripunkti juurde ning nõudsime kohtumist kõrgeima piirivalvuriga. Meie juurde tuli Nõukogude piirivalve polkovnik, kellele loeti ette Leedu rahva ultimaatum, milles lühidalt umbes selline mõte: Me oleme vabad Leedu kodanikud ning näitame teile täna veel Nõukogude passi ja siirdume seejärel külla oma Poola sõpradele-sugulastele, aga samas nõuame, et homme ei oleks siin piiril enam mitte ühtegi Nõukogude sõjaväelast-piirivalvurit.

Seejärel läksime piirile, kus esitasime piiriületamiseks passi, ja suundusime Ogrodniki külla. Seal ootasid meie saabumist juba poolakad ja ühispidu kestis hommikuni.

Meie vastu oli Nõukogude võim toonud ca 5000 täisrelvis sõjaväelast ja palju soomukeid. Kõikide Poolast tagasi saabunute nägusid jäädvustati, seda tegi tõenäoliselt KGB. Ürituse käigus Nõukogude võimude vastuaktsioonid puudusid; vast kardeti sündmust jälgima tulnud umbes kolmesadat välisajakirjanikku, kes kogu toimunut pildistasid, filmilindile võtsid ja videosse salvestasid.

 

Lazdijai linnavalitsus korraldas meenutusüritused

Tänavu 23. augustil korraldas Lazdijai linnavalitsus selle suursündmuse 25. aastapäeva tähistamiseks terve rea üritusi.

Hommik algas ühise jumalateenistusega kirikus, kuhu kaitseväelased tõid leiva, mis sümboliseerib ühtsust, ja põleva küünla, mis sümboliseerib vabadusvõitlust.

Järgnes avaüritus linna kesksel Vabaduse väljakul, kus üritustesarja avas linnapea Arturas Margelis. 25 aasta taguse aktsiooni „Tee Euroopasse“ tähtsusest rääkis rahvaliikumise „Sajudis“ looja, peale iseseisvuse taastamist Leedu Seimi esimees olnud Vytautas Landsbergis.

Seejärel said esinemisjärje tänased noored. Muusikaüritused kulmineerusid hilisel pärastlõunal Puński linna tantsuansambli „Jotva“ ning ansambli „Klumpė“ ja Lazdijai kultuurikeskuse folkansambli „Riecimėlis“ etteastetega. Pidupäeva lõpetas kontsert BIPLAN, mis pakkus muusikasõpradele suurt kaasaelamist.

 

Tähtpäev jätkus konverentsil

Lazdijai piirkonna muuseum kutsus pidulikku tähtpäeva jätkama konverentsil „Kui kaugele oleme jõudnud?“. Põhjaliku ettekande ajaloo keerdkäikudest, aga ka tänasest maailmapoliitikast tegi professor Landsbergis.

Üksikasjaliku ülevaate 25 aasta tagusest aktsioonist „Tee Euroopasse“, aga ka selle sündmuse seniavaldamata faktidest andis Angonita Rupšyte, Leedu Parlamendi ajaloo säilitamise osakonna juht. Ta ütles välja ajaloolise tõe: „Rahvuslik ühtsus on jõud – see on tugevaim relv, mis lõhub kõik müürid."

Konverentsist osavõtjad jagasid oma mälestusi kampaaniast „Tee Euroopasse“, sest paljudel joonistus silme ees visuaalne ajalugu.

Räägiti ka tänapäevastel teemadel. Viimasteks esinejateks oli Läti Okupatsioonide Muuseumi direktor Gunars Nagels ning Eesti esindajana allakirjutanu – meenutasin oma tookordseid läbielamisi ja tänasin korraldajaid meeldejääva ürituse eest. Tegin ettepaneku taaskohtuda samas paigas 25 aasta pärast.

 

[fotoallkirjad]

HEAMEEL: Aadu Jõgiaas tutvus lõpuks ka isiklikult Landsbergise pikaajalise ajalookirjutaja Angonita Rupšytega.

AJALUGU: Leedu vabadusvõitlust juhtinud Vytautas Landsbergis.

NOORED: Pidupäeval esinesid tantsu ja muusikaga tänased noored.

 

AADU JÕGIAAS

tekst ja pildid



Viimati muudetud: 02.09.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail