Poliitiline lingvistika

RAIVO J. RAAVE,      09. mai 2007


9. mai pole küll veel möödas, aga ilmselt võib Eesti valitsus juba valmistada tähistama võitu „hauatähisesõjas". Eesti saatkonna blokaad Moskvas on lõppenud, ja seda ilmselt tõesti Venemaa Euroliidu-partnerite, eriti Saksamaa, survel.

Kogu maailma meedia, samuti USA Senat ja välisminister ning NATO peasekretär on avaldanud Eestile toetust. Hauatähise teisaldamine oli selgelt Eesti siseasi, aga Moskva saatkonna blokaad oli rahvusvaheliste õiguste jäme rikkumine. Jälle viga Venemaa kontosse.

The Daily Telegraph ütles 4. mail, et sellise käitumise pärast ei peaks Venemaad võtma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO). Sakslased nõuavad, et 18. mail Samaarasse plaanitud Venemaa ja Euroliidu summit edasi lükataks – ikka eelkõige väikse vapra Eesti suhtes tehtud ülekohtu pärast. Euroliidu ametnikud on väljendanud seisukohta, et isolatsionistlik Moskva on keeramas Läänele selga. Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Peter Mandelson väljendas, et sellist arusaamatust ja usaldamatust Venemaa poolt pole nähtud külmast sõjast peale.

Reformierakonna meisterideoloogid

Nagu teame, valdab enamik inimesi poliitilist keelt üsna kasinalt ning sestap otsustab pigem sisetunde kui argumentide põhjal. Teine osa valdab seda keelt piisavalt – rahuldavalt, hästi ja väga hästi; nende hulgas on suur osa ajakirjanikke, poliitikuid, poliitkommentaatoreid jne.

Ja siis on veel väiksem osa – see, kes konstrueerib poliitilist keelt ehk valdab seda lingvistiliselt. Reformierakonnas on see osa alati olemas olnud.

Kui meenutame kasvõi Lihula samba mahavõtmist, siis millest see algas: Reformierakonna välisminister esitas valitsusele tungiva nõude, et Europarlamendis on juba skandaal – nimelt võttis üks Kreeka kommunist peaaegu tühjas saalis sõna – ja midagi tuleb ette võtta. Kogu erinevate sündmuste edasine käik – kaasa arvatud Ken-Martti Vaheri „mõõdikud", mis olid hoopis teisiti mõeldud, olid pigem viimane tilk jms – viis peaministri tagasiastumiseni ja uue, Ansipi-aja algamiseni.



Üldlevinud versioon on, et politsei ei saanud vandaalitsejaid (uue, Reformierakonna terminoloogia järgi – marodööritsejaid, s.t laibaröövijaid) ohjeldada, sest oli valvamas Pronkssõduri äraviimist.

Siseminister Pihli sõnul organiseerus politsei lihtsalt ümber, ja seda peaaegu kaks tundi, sest kiilud pandi pronkssõdurile alla alles kell 4.00 hommikul, kui linn on juba kella kaheks maha rahunenud.

Mida tegid siis need siseministri sõnul küllaldased politseijõud kõik need kaks tundi, kui kesklinnas kestis märul?

Hädaliste paljudele telefonikõnedele vastati: me teame küll ja asi on kontrolli all. Ka siseminister ise kinnitas intervjuus „Aktuaalsele kaamerale", et asi on kontrolli all. Politseikomissar väljendub abitult, et „ega siis politsei aja taga üksikuid kurjategijaid". Nende kahe tunni tegevusetuse kohta jääb küsimus igatahes õhku rippuma ilma igasuguse konspiratsiooniteooriata.

Aga kas siseministrit poleks pidanudki võtma sõna-sõnalt: valitsuse „lingvistide" jaoks oli vaja Pronkssõduri – hauatähise – kaitsjaid diskrediteerida vandaalideks ja marodöörideks ning pöörata nii eesti rahvas kui ka venelaste konservatiivselt mõtlev osa nende vastu. Mis läkski korda. Tegelikult ju ülihästi. Kui enne hauatähise teisaldamist oli selle vastu 49% eestlastest, siis ETV „Foorumi" hääletusel vaid 24% ja 7. mail avalikustatud Eesti Raadio küsitluse järgi vaid 12%. See pole enam võit, vaid suisa triumf.

´Kas vandenõuteooria?

Naiivne on mõelda, et politsei ei sekkunud vaid saamatu ümberorganiseerimise tõttu ja et Pihl, Ansip, Loot & Co olid „Kalevi" kaminasaalis halvatud otsustusvõimega.

Politsei pidigi mitte sekkuma, et ideelistest kaitsjatest saaks märatsev mass, mis siiski suudeti oma jõududega ohjeldada. Keegi ei küsinud, miks kaitseväge appi ei saadetud – ei olnud vajadust. Isegi mu telekat vaatav naine ütles kergendustundega: „Nüüd läks hästi, et nad märatsema hakkasid. Propagandasõda on hullem kui kriminaalne..."

Sotsioloog Juhan Kivirähki pole tema intuitsioon petnud, kui ta kirjutas Eesti Päevalehes, et Pronkssõduri kaitsjaid oli tarvis kuidagi naeruvääristada, ja sellepärast nad lastigi ülesärritatult lahti Pärnu maanteele, kus neil võimaldati mitme tunni jooksul segamatult rünnata ja laamendada. Kuid selle eest taheti sotsioloog peaaegu ära lintshida.

Ja parlamendisaadikud nõudsid ta ametist vabastamist. Eks ta ole: kas oleme taas totalitaarses riigis? Kuis Voltaire ütleski? "Härrased, ma ei saa küll nõustuda teie arvamusega, aga ma olen valmis elu andma teie õiguse eest seda välja öelda…"

„Märulipolitseist tuli ilmselt puudu," väljendasid pealtnägijad. Ei: märulipolitsei ootas lihtsalt õiget aega. Kohale tulemata jäänud turvafirmad aga ei osanud paugupealt mingit mõistlikku põhjust tuua. Keegi pobises alandlikult, et politseist ei soovitatud kohale tulla, teine ütles: lihtsalt ei lastud.

Padar pakkus kannatajatele kahjude kompensatsiooni välja kohe, veel enne kahjude kokkuarvamist. Täiesti hävitatud „Woodstocki" peremees oli aga rahu ise: „Meil oligi vaja remonti teha." Kojamees kinnitas „Kahvli" saates, et skinheadidel oli politseiga kokkulepe, et nad lasevad sel ööl märatsejatel takistamatult tegutseda, mida oligi vaja. Dmitri tapmine serveeriti asja huvides kellegi Olegi kätetööks.

Väike vapper Eesti

Küsime veel: kas rahvusvaheliselt on nüüd Eesti maine langenud? Vastupidi: oleme kahjukannatajad, märatsejate ja suure Venemaa ahistajate ohvrid. Väike vapper Eesti! Isegi Rootsi saadiku auto sai Moskvas kannatada. Euroliit taunib Venemaa käitumist ja Ameerika vibutab lausa sõrme: kuidas sa saad sellises olukorras raketikilpi panemata jätta? Leedukad ja poolakad plaanivad ka oma sovjetisammastega midagi ette võtta jne.

Ja keda see Venemaa boikott õieti kotib? Mõnd internatsionaalset transiidiärimeest ainult. Tallinn saab ohtlikest naftarongidest rahus puhata. Ja turistil pole Venemaal tegelikult midagi enam karta kui kusagil mujal maailmas. Ainuke lahing, mis valitsusele ootamatult tuli, oli meile uus, aga Venemaal juba tuntud netisõda. Aga isegi selle kahjud ei tee hauatähise mahavõtmisest Pyrrhose võitu. Või kuidas?

Viimati muudetud: 09.05.2007

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)