Kas peame häbenema oma emakeelt?

HEINO SÕRM,      23. jaanuar 2008


Kuidagi kummastav on olnud näha-kuulda, kuidas Riigikogu vanim liige, keskerakondlane Jaan Kundla avalikult hukka mõisteti ja sunniti vabandama selle eest, et ta vallaslapsi värdjateks nimetas. Teisisõnu – sai sarjata selle eest, et ta ei ole üle läinud mingile „okei-jess-hällõu"-tüüpi inglise-eesti segakeelele, vaid pole veel meie isaisade keelt ja nende kasutatud väljendeid unustanud ega oma keelepruugist välja lülitanud.

Kes viitsib, võiks heita pilgu „Väikese murdesõnastiku" II osas (1989) lk. 722 toodud märksõnale „värdjas", mille vasteks on märgitud „vallaslaps". Loetletud on 28 kihelkonda, kus selline sõnatähendus on kirja pandud. See aga veel ei ütle, et „värdjas" samas tähenduses ei võinuks olla tuttav rohkemateski kihelkondades.

Selle kohta, et sõnal „värdjas" oleks olnud veel mõni muu, tänapäevases mõistes ebaviisakas tähendus, pole olnud võimalik leida andmeid ühestki kättesaadavast teatmeteosest. Ilmselt on sellele sõnale kujunenud taunitavalt negatiivne tähendus mõnegi alateadvuses mingil muul põhjusel, võib-olla ehk sõltuvalt ka ta enda rikutuse astmest. Või ehk ka sellest, et vanasti „värdjat", keda nimetati ka „sohilapseks" (selle kohta on ülestähendusi 50 kihelkonnast; osaliselt „värdjaga" kattuvalt), peeti n.ö patu viljaks – abielus sündinud lapsest moraalses mõttes teatud määral erinevaks, mis, vähemasti vanasti, asjale ka mingi halvamaigulise värvingu andis.

Ja kõik – ei mingit roppust või põrgupõhja manamist, mida mõni keeletundmises võhik on ilmselt püüdnud asjale omistada.

Too süüdistatud vanur pidanuks teleris vabandama ehk hoopis sellepärast, et ta püüab veel au sees hoida meie esiisade ja -emade keelt ning väljendeid nende põlises tähenduses ega ole vanas eas enam võtnud suunda moodsamale eesti-inglise segakeelele, nagu see praegu käiku näib kippuvat minema (lauludki enamasti juba ingliskeelsed). Mulle jääb siiski kaheldavaks, kas sellisel põhjusel keegi ikka avalikult vabandama peaks.

Heino Sõrm, pensionär Kadrinast, kunagi ka eesti keelt õpetanu

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (75)