Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Headuse ja leppimise mälestusmärk

AINO RUNGE,      21. juuli 2010

Bareljeef kõigile II maailmasõjas langenud ja hukkunud Eesti sõjameestele, kes võitlesid kas Nõukogude poolel, Saksa armees või soomepoistena, on Tallinna Jaani kirikus nüüd avatud. Eesti Rindemeeste Ühendus otsis mälestuskivile kohta 13 aastat.
 

Eesti Rindemeeste Ühendus asutati 15. mail 1995. aastal, selles asusid ühiselt tegutsema Saksa armees, soomepoistena ja Eesti korpuses võidelnud Eesti sõjamehed. Peagi tekkis arutluste käigus mõte kõikide langenud ja hukkunud Eesti sõjameeste mälestamiseks. Samas selgus, et niisugune ettevõtmine ei leidnud kohe üldist toetust.

Mõte kõigile Eesti sõjameestele mälestusmärgi püstitamiseks jäi siiski päevakorda. Otsiti paika, kuhu seda võiks paigaldada, ja mõnede kohtade üle vaatamisel oli selge, et koha sobimatuse tõttu tuleb mälestusmärgist loobuda.

Vahepeal olid mälestusmärgid paigaldatud Kaarli kirikusse Saksa ja Soome poolel võidelnud Eesti sõjameestele. Rindemeestele öeldi aga endiselt ära mälestusmärgi paigaldamisest kõigile Eesti sõjameestele.

Visa töö tulemusel valmis mälestustahvel, mis avati 19. juunil s.a Tallinna Jaani kirikus. Mälestustahvli kujundas kunstnik Marje Mee. Pikemate sõnavõttudega headusest ja leppimisest esinesid avamisel peapiiskop Andres Põder ja Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Pidulikule avamisele tuli ekspresident Arnold Rüütel. Oma tagasivaatava sõnavõtuga esines Eesti Rindemeeste Ühenduse esimees Ilmar Haaviste.

Haaviste on bareljeefi pika ülespanemise loo puhul varem öelnud, et  pühakoda on igavikuline hoone ning näitab tulevastele põlvedele tragöödiat, mis tegelikult teise maailmasõja ajal juhtus. Pronksist bareljeefil kujutatakse kolme Eesti sõdurpoissi Soome, punaarmee ja Saksa armee mundrites, kellest olude sunnil sundvaenlased said. Kolme sõdurpoisi mundritel mälestustahvlil puuduvad sõjaväelised tunnusmärgid, nii hoidutakse sõimuaktsioonidest.

Mälestustahvli paigaldamine oli mõeldud selleks, et lepitada ja unustada kõik see halb, mida tõi endaga kaasa Teine maailmasõda, mis lõhestas meie väikest rahvast. Ajalugu oli meie sõjameestele karm - oli peresid, kus pojad võitlesid erinevates võõrvägedes teineteise vaenlastena.

Sõjad lõpevad kahel korral: esiteks siis, kui relvad vaikivad, teiseks siis, kui vaenupooled lepivad.

Väikese rahvana on meile iga liige tähtis ja asendamatu.



Viimati muudetud: 21.07.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail