Mitu Eestit on Eestis?

Kõigepealt - rahvas saagu valida presidenti. Peaaegu kõigis riikides on see võimalik, ainult mitte meil. Kui ei muudeta seadust, mille järgi ainult valitsusel ja parlamendil on õigus president ametisse panna, siis tuleks üldse kaotada rahvale nii kulukas presidendi ametikoht ja panna riigipea ametikohustused peaministrile. Maksumaksja, kes pole valinud presidenti, praegu maksab kinni kogu tema elamise, kus rahasaamiseks ei valita vahendeid. Algselt kuulus Ärma talu Toomas Hendrik Ilvesele, aga mingi nipiga on see nüüd Evelin Ilvese oma, kes saab riigilt raha selle eest, et president ööbib omaenda kodus. Läti nüüdne president ei võtagi riigilt palka ja tema proua töötab omal erialal edasi.

Miks meil on nii nagu on?

Eesti valimisseadus lubab parlamenti valitul vahetada erakonda või sellest lahkuda valimiste vaheajal. Sel juhul tuleks tal lahkuda ka parlamendist. Ma küll ei mõista, keda need praegused „aknaalused" Riigikogus esindavad. Ainult iseendid? See on poliitiline kaabaklus.

Välistada tuleks ka e-valimised, mis annavad ühele erakonnale võimaluse võimule jääda ja varjata valimispettusi.

Kui meil täna räägitakse erakondade rahastamisest, mis pole läbipaistev, siis on ju selge, et niisama, vastuteenet saamata, ei anta parteidele raha. Selge näide sellest on IRL-i suur rahasaamine Heleniuselt valimiskampaania läbiviimiseks. Küsisin juba toona erakonna kontorist, mis Helenius selle eest saab. See, mis toimus lennunduses, on nüüd selle tagajärg - suur raha lendas lihtsalt tuulde. IRL pandi püsti väliseestlaste rahaga, vastutasuks kujunes neile soodne omandireform, milles paljud Eesti eestlased jäid koduta. Eks ka presidendi labase ja räpase valimiskampaania jaoks tuli raha väljastpoolt Eestit. Nii et võõrast raha on siin liikunud küll ja liigub veelgi.

Kuhu kadus IRL-i meeste parseldatud elamislubade eest saadud raha, sellest ei tea avalikkus midagi.

Praegune Eesti jaguneb mitte ainult Esimeseks Eestiks ja Teiseks Eestiks, vaid kindlasti kolmeks või veelgi enamaks. Esimeses figureerib seltskond, kellele luksus on igapäevaelu osa, kes ei tunne töötasu vähenemist ja koondamisi. Teine hingitseb kuidagimoodi oma miinimumpalkadega. Kolmandas on aga need, kel pole tööd ega kodu ja kellel vaesus, sealhulgas alatoidetud lapsed, kuulub igapäevaellu. Kes võiks moodustada neljanda jaotuse?

Ma saaks niisugusest olukorrast aru, kui äsja oleks lõppenud sõda. Aga midagi sellist pole olnud, ent olukord on hullem kui pärast suurt sõda.

LINDA AVIK, Riisipere, Harjumaa

Jaga |