Valimised ja e-valimised

Meie põhiseadus ja sellest tulenevad seadused rõhutavad kõiki ülalloetletud põhimõtteid. Valimistel peab demokraatlikus õigusriigis kõigil, kes soovivad ühiskonnas ise muudatusi teha, olema tagatud võrdne võimalus end üles seada ja kandideerida.

Kõigile tuleb anda võrdne alus poliitilise vabaduse kasutamiseks. Valija otsust ei tohi keegi teine teada ja ka see, keda ta eelistab, ei tohi teda kuidagi mõjutada. Nõnda on keelatud nii grupi- kui ka perehääletused ning puudega inimesel peab olema erapooletu saatja. Just seetõttu ongi valimiskastiga hääletamisel vaatlejad juures, sest siis on tagatud, et valimiskasti koju või hoolekandeasutusse tooja valijat ei mõjuta.

Eesti - ainus maailmas

Kuid Eestis, ainsana maailmas, on rakendatud valimised, mis nende põhiprintsiipide vastu eksivad. OECD vaatlejad möönsid, et tegu on eriti uudsete lahendustega, kuid rõhutasid, et põhiprintsiibid peavad siiski olema kaitstud. Just seetõttu kirjutati meile ette rida muudatusi, mida suurelt jaolt pole kahjuks siiani sisse viidud.

Põhjus on loomulikult lihtne: e-valimised tõid välja ning asusid eelistama neid sihtrühmi, kes muidu valimistel ei osalenud. Ning sellest sai ainueelise Reformierakond. E-valimiste infotehnoloogilised probleemid jätan IT-ekspertide analüüsida. Vaatlen peamiselt inimõiguste ja -vabaduste temaatikat.

Meie väikesest paljukiidetud ja armastatud IT-riigist hulga kiiremini arenenud riikides ei peeta e-valimisi usaldusväärseks just paljude probleemide tõttu. Võimalikud on võltsimised, muutmised, sekkumised jne, ning just nende vigade tõttu ei ole peale üleriigilisi katsetusi e-valimisi kasutusele võetud. Isegi elektroonikafirma Samsung geniaalsed ajud teatasid Koreas, et kahjuks on e-valimistes liiga palju riske...

E-valimised pole salajased

Salajasuse printsiip ei ole tagatud eelkõige seetõttu, et hääletaja poliitiline valik ning tema isik on e-valimiste puhul tuvastatav. Seega ei ole e-valimised salajased ka oma põhitulemuste mõttes. Kui tavavalimistel on tulemus iga isiku suhtes absoluutselt anonüümne, siis e-valimiste mõttes see nii ei ole. Kindlasti mõjutab see ka isikute valikuid. Kas väikeses külas, kus vald on peamine tööandja, julgeb vallaasutuse juht hääletada vallavanema vastu (ehk tema konkurendi poolt)?

Valimiste ühetaolisus on e-valimiste puhul mitmeti rikutud. Ühetaolisus ja võrdsus ei ole tagatud, sest e-valimistel on selgelt eelistatud sihtrühmad, kes on arvutiga pidevas suhtluses. Teised peavad enam usaldama abilisi ning sellest sõltuvusest tulenevalt ei ole nende vaba valik enam tagatud.

Kui sa sõltud oma poliitilises vabaduses abist, ei ole su salajasus enam tagatud, ning su otsused on mõjutatud kolmanda, abistava isiku poolt.

E-valimised on aina enam lihtsaim viis hääletada inimestel, kes viibivad oma elu- või töökoha tõttu tegelikust elukohast eemal, või on nende elukoht valimisjaoskonnast kaugel. Valimiskasti kojutoomise korraldus on aga palju keerulisem kui arvuti „hea abilisega" koju tellida. Olgu selleks kas lapselaps, hea tuttav, naabrilaps või võõras abiline ...

Näited elust enesest

Toon salajasuse kohta paar lihtsat näidet elust enesest. Mõne päeva eest kohtusin ühe meeldiva noore emaga. Vestlesime mitmetel teemadel ning justkui juttu kokku võttes ütles ta, et ei jälgi poliitikat juba ammu, hoides nii end stressist ning pingetest eemal. On lihtsalt rahulikum, ning ta saab lastele olla rõõmsam ema.

Kuid siis ta naeratas ning teatas, et valimistel on ta alati osalenud, kuna abikaasa ja eriti tema vend on poliitiliselt taiplikumad, jälgivad ning räägivad ise internetis kaasa. Nemad on alati korraldanud asja ära. Nii ta siis selgitaski, kuidas abikaasa vend kutsub suure pere kokku ning valimistes osalemisest on saanud tore peretraditsioon. Tullakse, räägitakse ilmast ja pere-elust, ning siis ka valitakse, kõik üheskoos. Noor daam isegi ei suutnud meenutada, keda ta viimastel aastatel on valinud - „Vend ju teab, mina ei taha nendega vaielda. Sisestan ainult oma koodid."

On üks tore koosolemise õhtu - ja ise ta usub, et ta poliitikas ei osale!

Teise loo rääkis Paliveres elav proua. Nende majas ei ole enam valimistega üldse küsimust, sest ühel naabril on lapselaps linnas hea palga peal. Tema siis tulebki oma aparaatidega kohale ning aitab kõigil ära valida. Proua küll kohmetult mainis, et ega ta seda elektroonilist maailma väga ei jaga, aga no eks nad ole juba vanad ka, ning kui nüüd need asjad nii keeruliselt käivad, ega ta siis väga segama ei kipu. Et noortel ongi õigem valik teha, nendel ju pikk elu ees.

Kummagi näite puhul ei teadnud valijad isegi seda, keda nad valimistel olid valinud. Ei teadnud, millised on erinevate erakondade või liitude erisused ning kuidas see nende enda, laste või lastelaste elu muudab.

Elektrooniline maailm teeb küll valimised teatud sihtrühmale lihtsamaks, kuid paneb ebaõiglasse olukorda teised valijarühmad. Välisest abist sõltuvad keskustest kaugemal elavad inimesed niikuinii, kuid e-valimiste üleskiitmisega on kõik teised võimalused tagaplaanile lükatud.

Samas ei ole tagatud peamine - ühetaolisus ja salajasus. E-valimiste korraldust peab tõsiselt täiendama, kuid kahjuks on täna e-valimised poliitilistel põhjustel müstifitseeritud, justkui need polekski valimised, mida samuti peab läbi viima valimiste korraldamise põhiprintsiipidest lähtuvalt.

MAILIS REPS, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige, inimõiguste ja -vabaduste monitooringu komisjoni liige, Ukraina kohustuste analüüsija

[illustratsioon]     ÕPIK ELUST ENESEST: Tallinna linnakantselei andis 2011. aastal välja raamatu e-valimiste ohtudest. [„Tänane internet ei ole e-valimisteks valmis. Ettekanded, artiklid, arvamused"]

Jaga |