Rikas riik, helde eelarve

TOOMAS VAREK,      13. detsember 2006


13. detsembril võtab Riigikogu vastu 2007. aasta riigieelarve. Mul on siiralt heameel, et see eelarve on vähemalt kahes mõttes ajalooline. Esiteks, ta on suur – 75 miljardit krooni. Teiseks, esimest korda planeerime eelarvesse üsna silmatorkava ülejäägi. See peaks meid kõiki rõõmustama.

Me teame, et Euroopa Liiduga liitumise järel on Eesti majandus kasvanud kiirendatud tempos. Parimatel hetkedel on majanduskasvu mõõdetud isegi 11,7 protsendiga. Möödunud aastal kasvas see 10,5 protsenti. Neid riike pole maailmas palju, kes saavad hiilata selliste arengunäitajatega.

Peaaegu et meeletu arengutempo tulemusi näeme ise enda ümber. Palgad kasvavad, töötus on minimaalne, inimesed on lootusrikkamad, nende tulevikuvaade optimistlikum. Eestlaste usku Eesti elu jätkuvasse edenemisse on näidanud mitmed küsitluste tulemused.

Seadsime Keskerakonna, Rahvaliidu ja Reformierakonna koalitsioonis eelarvestrateegia eesmärgiks riigi sotsiaalselt ja piirkondlikult tasakaaluka arengu. Meie seisukoht on olnud, et riigi majandusedu peab jõudma iga inimeseni. Keegi ei tohiks ennast tunda tõrjutuna või tähtsusetuna. Igaühel on õigus loota, et kui riigi esimesed mehed vahet pidamata räägivad rikkast riigist, siis peab see kajastuma ka samavõrra heldes eelarves – igaühe jaoks.

Esimene asi, mis on selgelt paljudele inimestele rõõmu toonud, on fakt, et praktiliselt kogu taasiseseisva Eesti ajaloos on tööpuudus praegu kõige väiksem. Eelolevaid jõulusid võivad paljud pered oodata ja tervitada märksa optimistlikumas seisus kui mõni aasta tagasi, sest, julgen siinkohal otse välja ütelda: see inimene, kes tahab ja oskab tööd teha, see ka praegu Eestis töötab. Kui ta tahab aga rohkem, siis leiab ta tööd välismaal, milleks on ka tingimused seoses Euroopa Liidu avanenud tööturuga soodsamad. Loodan siiski, et nad tulevad sealt tagasi!

Euroopa Liidus on vaid kaheksa riiki, kus riigieelarve on ülejäägiga. Meist suurem ülejääk on Taanis, Rootsis ja Soomes, kes planeerivad reservide suurendamist tulevaste pensionikulude katteks. 2007. aasta Eesti eelarve ülejääk on enam kui miljard krooni. Mis siin muud öelda, kui et: sõbrad, me oleme kõik hästi töötanud!

Muidugi, inimene ei püsi kunagi rahul. Eesti inimene on just pigem rahulolematu. Eriti rahulolematu on ta poliitikutega. Kuid Riigikogu esimehena pean oma kolleegide-poliitikute kiituseks küll ütlema, et eelarvestrateegiat on aetud hästi. Eesti riigieelarve on olnud aastaid tasakaalus. Maksukoormus hoitakse stabiilsena. Laenu ei võeta mitte jooksvate kulude katteks, vaid investeeringuteks. On otsitud ja leitud häid variante Euroopa Liidu toetusrahade kasutamiseks.

Me teame, et turumajanduses on omad mured ja ohud. Täna on hästi, kuid homme võib-olla enam mitte nii väga. Seetõttu mõtleb nutikas peremees ka tulevikule. On meilgi võimalikud riskid. Eesti jaoks peetakse normaalseks majanduskasvuks 7–8 protsenti, mis tähendab, et praegune ligi 12-protsendine kasv on liiga kiire. See on toonud kaasa jooksevkonto defitsiidi, ja nagu me kõik oma tasku peal tunneme, ka suurenenud inflatsiooni.

Nimetaksin ka mõne prioriteedi, mida asjaga rohkem kursis olijad ilmselt juba teavad. Kõigepealt kordan üle: 2007. aasta eelarve on inimkeskne eelarve, kus majanduse kiire edu on kooskõlas sotsiaalse tasakaaluga. Esmatähtsaks on praegune valitsusliit pidanud haridust, sisejulgeolekut ja piirkondade tasakaalustatud arengut. Lihtsamas eesti keeles tähendab see, et tõusevad õpetajate palgad – rohkem kui kunagi varem. Haridusminister on siin tõesti võimast järjekindlust ilmutanud! Samuti tõstetakse politseinike ja päästeametnike töötasu, mis oli juba enne selle koalitsiooni teket selges kriisis. Siseministril oli kergem oma valdkonna kaitseks tegutseda, sest Riigikogu oli selle raha leidmise vajalikkuses üsna üksmeelne. Piirkondade rahastamise suurendamise eest peame aga olema tänuvõlgu kohalikele omavalitsustele, kus tegutsevad oma maakonna ja valdade/linnade patrioodid, kes näevad oma missiooni selles, et Eesti elu oleks elamisväärne igal pool, mitte ainult Tallinnas.

Riigieelarve koostamine ja kinnitamine on igas riigis parlamendi kõige tähtsamaid ülesandeid. Olen kindel, et sel aastal tulid valitsus ja saadikud selle suure tööga päris edukalt toime. Olgu öeldu tõestuseks kas või väike nüanss, mille nii meie meedia kui ka rahvas on vist tähelepanuta jätnud: sel aastal saime hakkama ilma ööistungiteta.

KESKMÕTE: Rikas on riik siis, kui see kajastub igaühe eelarves.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (27)