Tööinimese riigieelarve

H. HAIN,      24. november 2004


Nii nimetasid peaminister ja rahandusminister 2005. aasta riigieelarvet, kui esitasid selle Riigikogule, jättes mainimata, kes need tööinimesed on. Kas nad toodavad materiaalseid väärtusi, mida me iga päev tarbime, või istuvad kabinettides, sõidavad ringi luksusautodega ja lõikavad suuri kasumeid?

Rahandusminister Veskimägi on nii televisioonis kui ajakirjanduses väitnud, et raha jääb inimesele rohkem kätte, sest 2005. aastal vähendatakse üksikisiku tulumaksu 2%. Rahandusminister jätab aga ütlemata, kellele jääb raha rohkem kätte, kas sellele, kes saab kuus ainult 3000 krooni, või sellele, kes teenib 30 000 krooni. Ilmselge on see, et 3000 krooni saaja võidab tulumaksu vähendamisega 60 krooni, 30 000 kroonise töötasuga inimene aga 600 krooni – vahe on kümnekordne.
Meie ei tea, kui palju on inimesi vabariigis, kes saavad miinimumpalka või teenivad kolm-neli tuhat krooni kuus. Statistikat on ajakirjanduses küll aeg-ajalt avaldatud, keskmisi palku majandusharude viisi ja vabariigi keskmist, kuid avaldamata on jäetud inimeste arv, mis seisab nende keskmiste palkade taga.

Statistikat ei taheta avaldada
Kui meenutada esimese Eesti Vabariigi aega, siis iga kolme aasta tagant anti välja statistiline kogumik, kus olid välja toodud kõik arvud majandusharude kaupa, mida võis küll täiuslikuks ja läbipaistvaks lugeda. Hetke statistika kohta aga seda ütelda ei saa, kuigi praeguse arvutustehnika juures oleks see peensusteni võimalik. Võib arvata, et valitsus ei tahagi midagi avaldada peale vabariigi keskmise, sest siis saab muule maailmale näidata, et meie majandus- ja elatustase on üha tõusuteel.
2%-lise üksikisiku tulumaksu vähendamisega tekkivat riigieelarvesse 800-miljoniline auk, mis täidetakse kaudsete maksude suurendamisega. Käibemaksu suurendamine võtab selle 60 krooni tagasi. Siit lähtudes näeme, et väikesepalgaline tööinimene ei võida sellest 2% sentigi. Võidavad ainult kõrgepalgalised, keda arvatakse olevat tööjõulisest elanikkonnast 20%.

Rahvaliit pööras maarahvale selja
Kui praegune valitsus tahaks, et tööinimesele jääks rohkem raha kätte, peaks üle minema astmelisele tulumaksule, mida rakendab enamik Euroopa riike. See on normaalne, et ettevõtte juhid ja vahendajad, kes teenivad mitukümmend tuhat krooni kuus, peavad riigile rohkem tulumaksu maksma, sest nad on saanud suurt tulu tööinimese vaevaga, makstes neile väikest töötasu.
Keskmise palga skaalal on maatöötajate palk, kes tegelevad peamiselt põllumajandusega, viimasel kohal – see ulatub kahe-kolme tuhande krooni piirimaile kuus.
Koalitsioonis olev Rahvaliit astus vähekindlustatud inimeste kaitseks välja 2004. aasta riigieelarve arutamisel, kuid see kujunes vaid erakonna reklaamimiseks. 2005. aasta riigieelarve kiitis Rahvaliit heaks ja pööras maarahvale hoopis selja, öeldes, et kaudsete maksude suurendamisega on riigieelarve viidud tasakaalu ja neil pretensioone ei ole.
Loodame, et järgmistel Riigikogu valimistel teevad tööinimesed ja pensionärid õige valiku, missugusele erakonnale oma hääl anda, et nende elatustase tegelikult tõuseks. Praeguse valitsuse tegemiste hulka see ülesanne küll ei kuulu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)