Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

E-hääletus ei läinud noortele peale

25. oktoober 2017

Alaealised valijad ei hoolinud seekord elektroonilise hääletamise võimalusest. Kuigi absoluutarvudes oli seekordsetel kohalikel valimistel e-hääletajaid varasemast enam ehk pisut üle 186 tuhande, polnud see moodus noorte esmavalijate hulgas kuigi populaarne. Enam kui 24 tuhandest noorest valijast kasutas seda võimalust vaid 1794.

 

Neil kohalikel valimistel oli esimest korda õigus hääletada kõigil vähemalt 16-aastastel alaliselt Eestis elavatel inimestel. Aasta alguse seisuga oli Eestis 16–17-aastaseid 24 153. Seega kasutas neist e-hääletamise võimalust vaid ca 7,4 protsenti.

Kui palju 16- ja 17-aastastest üldse valimas käis, pole praegu veel teada.

Valimisteenistuse juht Priit Vinkel selgitas ERR-i raadiouudistele, et veel pole võimalik öelda, kuipalju 16- ja 17-aastastest valimas käis, kuid selle kohta võib aimu saada umbes kuu aja pärast, kui valmib Tartu Ülikooli valimisuuring. "Ülikool viis läbi uuringu, kuidas hääletati, ja sealt saab andmeid vanuseti välja võtta. Sellest umbes kuu aja pärast valmivast uuringust võib oodata tulemusi, kui palju esmavalijaid valimisjaoskonnas käis."

Vinkeli hinnangul ei maksa teha järeldust, et kui esmavalijad e-hääletasid loiult, siis sama loiud olid nad ka valimisjaoskonda minekul. "Nägin oma silmaga uhkeid ja heatujulisi valimisjaoskonda läinud esmavalijaid, kes seda tegid tseremoonia ja n-ö esimese täiskasvanuks saamise riituse nime all. Ma ei välistaks, et paljud esmavalijad käisidki valimisjaoskonnas, pidades seda tseremoniaalseks toiminguks."

Varasemad valimised kinnitavad, et enamaktiivsed e-valijad pole üldsegi noored. Suurim e-valimise osakaal on olnud 32–40-aastastel: 20% kohalikel valimistel 2013. aastal, 15% Europarlamendi valimistel 2014. aastal ja 25% Riigikogu valimistel 2015. aastal. Vanuse tõusuga aga toimub langus – 75-aastaste aktiivsus sarnanes 18-aastaste aktiivsusega (8%). Analüüs kinnitab ka, et üle 80-aastaste aktiivsus oli ühtlasel tasemel ega langenud alla 4 protsendi.

 Seega võib seekordki eeldada, et aktiivsemad elektrooniliselt valijad pole mitte noored, vaid 30–40 eluaasta vahel olejad ning üle 80-aastased, keda arvuti juures juba abistavad tõenäoliselt nooremad.

Kõigist 1,1 miljonist hääleõiguslikust valijast oli e-hääletajaid 186 034 ehk 16,6 protsenti.  Ühtekokku hääletas neil valimistel 586 520 inimest ehk 53,3 protsenti valijaist.

 



Viimati muudetud: 25.10.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail