Film „Verised majad" läks täismajale

Kultuurikeskuse Kaja saali kogunes hulk rahvast. Pärast filmivaatamise lõppu oli publik mõnda aega haudvaikne.

Linastusele järgnenud vestlusringis, millest võtsid osa filmis osalenud Dresdeni Üürnike Ühenduse esimees Peter Bartels, Eesti Üürnike Liidu juhatuse liikmed, eksperdid jmt, tunnistasid saalisviibinud, et nähtu vapustas neid sügavalt ja võttis vee silma.

Eesti riik kinkis kodutuse

Osal publikust polnud aimugi, et taasiseseisvunud Eesti riik kinkis nii paljudele inimestele kodutuse, et nii paljusid oli omandireform otseselt puudutanud.

Nii filmis sõna võtnud eksperdid kui ka kinopublik väljendasid nördimust Eestis seadustatud omandireformi üle, mille elluviimisel tehti mitu eriti jämedat viga: pärijateringi põhjendamatu laiendamine, omandi tagastamine Saksamaale ümber- ja järelümberasujatele, 50 aasta jooksul tehtud investeeringute ärakinkimine ja endiste omanike pangavõlgade lauskustutamine.

„Jääb absoluutselt arusaamatuks, miks Eesti riik tagastas maju ja kortereid, mille eest omanikud juba olid saanud kompensatsiooni," ütles Bartels. „See on kuritegu oma maa ja rahva vastu."

Valus probleem, millega meie riik pole tänini tegelnud, on Saksamaal ammu lahendatud. Nii film kui ka arutelu tõstsid esile küsimuse: kelle era- või ärihuvides on seda teemat Eestis mitte lahendada ning jätta tehtud ülekohus heastamata?

Kalda: valitsusel oma riigi inimestest ükskõik

„Omandireform tõi Eestis kaasa uusrepresseerimise ehk represseeritute vara heausksete omandajate ning tagastatud elamutes elavate üürnike huvide kahjustamise," tõdes Eesti Üürnike Liidu esimees Helle Kalda.

„Vähe sellest - mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et meie valitsusel on üsna ükskõik, mis saab neist inimestest, kes jäid kunagise omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamisel peavarjuta.

Omandireform jättis Eestis koduta ca 40 000 peret, see tähendab - kokku üle 100 000 inimese. Kodukaotusest ja inimeste traagilistest saatustest on kirjutatud nii artikleid kui ka raamatuid, kuid riik on jätnud ka kohalikud omavalitsused selles küsimuses omapead, loobudes eluaseme- problemaatikat isegi arutamast. 2001. aasta augustis müüdi Mustamäel asuvad ühiselamud, milles asus kokku 1074 eluaset, võileivahinna eest maha - tänases vääringus hinnaga 500 eurot korter. Üürnikud ei saanud nende kasutuses olevate eluruumide erastamise õigust kasutada - nad tõsteti tänavale.

Võigas on kõige selle taustal kuulda ja lugeda IRL-i ning sotsiaaldemokraatide sõnu eesti rahva heaks tegutsemisest, justkui nemad ajaks Eesti asja ja justkui oleks nende süüdistused teiste erakondade korruptsioonilisuse kohta pädevad. See ei ole nii, see on häbematu vale," rõhutas Kalda.

Mustamäe linnaosavalitsuse pressiteatest, Kn

[illustratsioon]

VÕTAD KODU, VÕTAD ELU: Uus Eesti ei osanud muud oma rahvaga peale hakata, kui jagas ja valitses, andes osale elanikest kolme põlvkonna loodud töö ja kinnisvaralised väärtused, teise osa jättis kõigest ilma. Eesti valitsuse julmast kohtlemisest oma rahva kallal jutustab Toomas Lepa film „Verised majad". Kaader filmist.

Jaga |