Mõtisklus poliitilisel teemal

27. aprill 2005


Käesoleval ajal on aktuaalne ühe valitsuskoalitsiooni lagunemine ning teise moodustumine. Suurimaks probleemiks oli maksusüsteem: kas astmeline või proportsionaalne tulumaks, kusjuures maksukoormus ei tohiks tõusta.
Miks ei võiks tulumaks olla astmeline? Ei võivat lubada, et ettevõtlikud kodanikud maksaksid lumpeni eest.
Esiteks, töötajate hulgas ei ole lumpenit. Kõigil inimestel pole lihtsalt olnud võimalust omandada vajalikku haridust, pole olnud õigeid tutvusi, pole olnud ka õnne rabada kusagilt algkapitali ettevõtluse alustamiseks või ei jätkunud nahaalsust.
Teiseks, kas rikkurid ongi nii väga astmelise tulumaksu vastu, ma pole kuulnud. Võib-olla on vastu need, kes loodavad suurte sissetulekute saajatelt matti saada. Kui siiski, siis tahaks küsida, kust nad said algkapitali, et edaspidi endale suuri sissetulekuid kindlustada. Ega ometi lumpeni kunagistest töötulemustest?
Niisiis kokkuleppe saavutamiseks ei tohiks maksukoormus tõusta, vaid peaks langema ning suunduma astmelisuse poole. Üks võimalustest – järgmisel, s.o 2006. aastal võiks langetada tulumaksu 22% näiteks sissetulekult 10 kuni 15 tuhat krooni kuus, suurema sissetuleku puhul jääks tulumaks endiseks, 2007. aastal vastavalt 10 (15) tuhande kroonisest palgast 20%; 15–25 tuhande kroonisest palgast 22%, üle selle jääks kõik endiseks jne.
Igal juhul ei tohiks tulumaksu alandamise tõttu riigikassa puudujääke hakata kasseerima mitmesuguste kaudsete maksete näol, nagu on juba tehtud. Madalat tulumaksu võivad endale lubada kõrgelt arenenud tööstusega riigid.
Tulumaksu langetamise initsiaator kinnitas omal ajal, kuivõrd see soodustab elatustaseme tõusu, eriti ettevõtete tulumaksust vabastamine. On selle kohta mingit analüüsi, mina ei tea. Küll aga tean, et tervishoid on teinud paari viimase aasta jooksul lubamatut tagasikäiku.
N. V. Tallinnast

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)