Eesti võiks Suurbritannialt õppida…

PRIIT KUTSER,      14. juuni 2006


…seda, kuidas on võimalik sotsiaalsüsteemi niikaugele arendada, et puudega inimesed suudavad endaga iseseisvalt toime tulla, kui neile selleks vajalikud vahendid leitakse.

Ühendkuningriigi sotsiaalsüsteem oli paarkümmend aastat tagasi umbes samas seisus nagu Eesti oma praegu. Kui võtame näitena nägemispuudelised, tõdeme, et vaegnägijad pole üksnes massöörid või komplekteerijad, nagu on Eestis praegu või oli Inglismaal paarkümmend aastat tagasi. Tänapäeval on nägemispuudelised hõivanud väga paljusid erinevaid töökohti. Praktiliselt polegi tööd, millega nägemispuudeline töötaja toime ei tuleks, kui talle on antud võimalus, toetus ja vastavad vahendid koos koolitusega. Suurbritannia oleks ses osas Eestile väga heaks eeskujuks.

Parem on olla puudega töötu

Suurbritanniast oleks Eestil ka ses mõttes hea eeskuju võtta, et Eesti sotsiaalsüsteem on Inglise omaga suhteliselt sarnane, sest Eesti ei ole heaoluriik nagu Põhjamaad või Saksamaa. Inglismaa seetõttu sarnanebki meiega enam, sest seal peab inimene rohkem ise hakkama saama ja riik teeb tema jaoks vähem, samas siiski andes talle kõik vajaminevad vahendid. Heaoluriikides, näiteks Soomes või Shveitsis, teeb riik abivajaja eest väga palju ise ära.
Ühendkuningriigis on probleeme sellega, et mõned inimesed võivad kehtivat süsteemi kurjasti ära kasutada; selliseid juhtumeid leidub piisavalt. Ühesõnaga, parem on olla puudega töötu, kui olla lihtsalt töötu, sest puudega töötuga "mängitakse" rohkem. Temaga tegeldakse enam kui tavalise inimesega. Seetõttu tahavad väga paljud saada endale kirja puude, mille abil saavad nad riigilt rohkem toetusi ja abirahasid. Samuti on neil võimalik valida tööd, samas kui tavalisel töötul sellist valikut eriti pole.
Võimalik on situatsioon, kus puudega inimesega on tegeldud mitu nädalat: teda koolitatakse, valmistatakse psühholoogiliselt ette ja siis saadetakse ta avatud tööturule. Kuid siis võib selguda, et ta ei saa ikkagi hakkama. Sellisel juhul sekkub olukorda taas riik oma abistajate ja konsultantidega, kes kõik asuvad tekkinud olukorda lahendama. Kui lõpuks antud töökoht ikkagi ei sobi või ei sobi tööandja või mis iganes, siis hakatakse puudega töötut taas ümber koolitama, ja nii see kestab ja kestab. Riik kannab kõik koolitus- ja ümberõppekulud.

Tööpakkumised puudega inimestele

Kui varem olid Suurbritannias puudega töötajad koondatud spetsiaalsetesse, vaid nendele ette nähtud kohtadesse (kaitstud töökeskused), siis nüüdseks on seatud kindel eesmärk viia puudega inimesed avatud tööjõuturule. Puudega inimene peab ise, ja veel edukalt, hakkama saama. Valitsusel on konkreetne visioon viia enamik puudega inimestest avatud tööjõuturule ja vähendada kaitstud töökeskuste osakaalu neile töö pakkujatena.
Suurbritannias on kaks suurt puudega ja vähemkindlustatud inimestele töö pakkujat – Shaw Trust ja Remploy. Nende erinevus on selles, et Shaw Trust saab igal aastal riigilt sadu miljoneid naelu toetust, kuid Remploy ei saa riigilt toetust, vaid garanteeritud riiklikke tellimusi. Samas on Remploy töökvaliteet kõrge ja tooted vastavad kõikidele standarditele ning on väga konkurentsivõimelised.
Nägemispuudelistele ja üldse puudelistele inimestele on Suurbritannias palju ka tänaval ja mujalgi mõeldud. Igalpool on madaldatud tänavaületuskohad, et ratastoolis inimene saaks edukalt ise hakkama. Samuti on ületuskohad erineva tekstuuriga, mida on talla all tunda – nii on eriti hea pimedal liiklejal.
See kõik on suure töö tulemus. Suurbritannia pimedate ühingud on äärmiselt aktiivsed oma liikmete õiguste eest võitlemisel. Üldse on puudega inimesed igal pool esindatud ja tegutsevad aktiivselt. Näiteks Kuninglik Rahvuslik Pimedate Instituut (vaegnägijate keskorganisatsioon) ei saa riigilt toetust, vaid peab finantsressursid endale ise leidma, mis pole kerge ja nõuab väga palju pingutamist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)