Afganistanis põrunud Eesti tahab alustada uut missiooni

Kabinetinõupidamisel tutvustatud kavade kohaselt Eesti panustaks sellesse missiooni ühe jalaväerühma ja toetusüksuse, ühekordselt kokku kuni 55 kaitseväelast.

Eesti kaitseväe missioon algaks tõenäoliselt kõige varem veebruari lõpul. Missiooni ajaline kestvus oleks lühem kui Afganistanis, kus sõjaväelased roteeruvad iga kuue kuu tagant.

„Missiooni eesmärk on ära hoida humanitaarkatastroof Kesk-Aafrika Vabariigis," ütles peaminister Andrus Ansip samal päeval valitsuse pressikonverentsil. Kaitseminister Urmas Reinsalu kordas seal samuti, et Kesk-Aafrika Vabariik on humanitaarkatastroofi veerel ning et niisugune oht võib väljuda selle riigi piirest ja laieneda üle kogu mandri.

USA-l 7 miljardit dollarit tuulde läinud

Seega tormab Eesti, pea ees, järjekordselt maailma kriisikoldesse, mis maksumaksjatele osutub vägagi kulukaks. Ja nii nagu enne Iraaki ja Afganistani sisenemist, kostab meie koalitsioonipoliitikute huulilt taas vaid üllaid põhjendusi, miks on tarvis sekkuda ühe Aafrika riigi siseasjadesse.

Enne uude konfliktikoldesse sisenemist tuleks siiski vaadata, millised on liitlasvägede missiooni tulemused Afganistanis. Ka sinna sisenes Eesti „moraalsetel" eesmärkidel - oma liitlasi toetama. Pilt, mis pärast USA, Eesti jt vägede Afganistanist lahkumist avaneb, on õõvastav, hirmuäratav, moraalitu, inimväärikust alandav.

USA väljaanne Huffington Post kirjutas 15. jaanuaril, et USA Afganistani-kulutuste üks peamisi revidente, juhtiv eriinspektor John Sopko tunnistas praeguse olukorra Afganistanis äärmiselt halvaks, hoiatades kogu maailma „narko-kriminaalse riigi" tekkimise eest pärast seda, kui rahvusvahelised väed Afganistanist lahkuvad. Seda narkovastast võitlust, mis on kestnud 12 aastat ja milleks USA on kulutanud 7 miljardit dollarit, hindas Sopko läbikukkunuks.

Rahvusvahelist narkokontrolli puudutavale nõupidamisele USA Senatis esitatud avalduses tõdeb Sopko, et USA-l puudub Afganistanis selge narkovastane strateegia ja et oopiumitootmine seal on praegu kõigi aegade suurim.

„Olukord Afganistanis on ülimalt hull ja pole lootustki, et see paraneks tänavu ja järgmistel aastatel. Afganistani põllupidajad kasvatavad praegu oopiumimooni rohkem kui ühelgi varasemal perioodil ajaloos. Kokkuvõttes võib öelda, et oopiumikasvatuse laienemine ja narkokaubanduse levik on peamised faktorid, mis seavad ohtu rahvusvaheliste doonorite investeeringud Afganistani ülesehitamiseks," ütles Sopko. Ta märkis: „Hoolimata sellest, et USA on kulutanud narkovastase sõja peale vähemalt 7 miljardit dollarit, kasvatatakse praegu oopiumimooni Afganistanis märksa suuremal maa-alal, kui seda tehti 2002. aastal, mil USA kukutas Talibani."

2013. aastal toodetud oopiumi ja selle derivaatide väärtuseks hindas Sopko ligi 3 miljardit dollarit, mis on 15% Afganistani sisemajanduse koguproduktist.

Narkokaubandusest saadav tulu toidab nii kriminaalseid organisatsioone kui ka Talibani, tõdes Sopko.

Afganistanist saab kriminaalne narkoriik

Mis saab aga Afganistanist pärast seda, kui Ameerika sõdurid lahkuvad sealt 2014. aasta lõpuks?

Sopko tõi esile, et tema viimasel visiidil Afganistani kõneldi peamiselt kahest võimalikust variandist: kas Afganistan muutub nüüdisaegseks edukaks riigiks või siis mässumeelseks, pidevatest ülestõusudest räsitud riigiks?

„Tegelikult on olemas ka kolmas võimalus: Afganistanist saab kriminaalne narkoriik. Efektiivse narkovastase programmi puudumine ja Afganistani poliitikute olematu tahe probleemiga tõsiselt tegelda muudab selle kolmanda võimaluse üha reaalsemaks," tunnistas Sopko.

Sopko poolt välja öeldust saame teha vaid ühe järelduse: Eesti osalemist Afganistani missioonil tuleb pidada nurjunuks, kuigi sellest nüüd eelistatakse pigem vaikida. Sarnaselt USA-ga, kui silmas pidada meie väikest rahvaarvu, on ka Eesti kulutused Afganistani ülesehitamisse olnud ülisuured. Välisminister Urmas Paeti jutud Afganistani muutumisest modernseks riigiks on osutunud blufiks. Maailmakaardile on tekkimas hoopis uus kriminaalne narkoriik, mille ülesehitamisse ka Eesti on andnud suure panuse.

Riigikogu koalitsioonipoliitikud peaksid kõige selle üle järele mõtlema, enne kui militaristide sõjatrummidel taas lastakse end kaasa kiskuda ja antakse luba osaleda missioonil Kesk-Aafrika Vabariigis. Pisikesel Eestil oleks paras aeg lõpetada kaasalöömine nüüdisaja ristisõdades.

INDREK VEISERIK

[fotoallkiri]     OOPIUMIKASVATUS: Afganistanist on on saamas uus kriminaalne narkoriik - seal kasvatatakse oopiumimooni praegu rohkem kui iial varem ajaloos. Eesti valitsus andku aru nurjunud Afganistani-missioonist, enne kui saadab oma sõdureid Kesk-Aafrikasse. Ka Kadri Simsoni (KE) sõnul pole Eesti kaitseväelaste saatmine missioonile Kesk-Aafrikasse õigustatud, sest see konflikt ei ole meie jaoks prioriteetne.

Jaga |