13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Brežnevi kõned on tagasi27. veebruar 2013Vabariigi 95. sünnipäev möödus nagu ikka - peoga kohustuslikke ning ajas välja kujunenud traditsioone ja protseduure, aga ka sügavamaid isamaalisi tundeid igaühe enda südames. Kuigi ei saa märkamata jätta, et eestlasi on tabanud teatud väsimus või käegalöömine, eriti kui sõita mööda Eestimaad ja näha, kui vähe heisatakse sinimustvalgeid. Mõnes külas on lippe näha hulgi, teises mitte ühtki! Huvitav, millest see sõltub? Suhtumisest, et „mida see riik minule on andnud, et ma peaks lipu välja panema"? Kesknädal tabas aastapäeva paiku mõned värskemad mõtted, mis pidulikku avalikkusse iial ei jõua, kuid mis võiks siiski kirjas olla. Esimene on lahendus hümni ja jumala seose alasele vaidlusele - „Su üle NATO valvaku!". Seda võis lugeda kommentaariumidest ja see mõte kõlas ka Nõmme Raadios. Teine tõdemus oli: „See kibestumus, mis on eestlasi tabanud aastatel 1991-2013, on palju suurem, kui neil eestlastel, kes elasid aastail 1944-1991." See teema annaks välja juba essee, kui mitte romaani. Kolmas tähelepanek, mis rahvasuus kõlas: Brežnevi aeg on tagasi! Toimub samamoodi kohustuslik kõnede arutelu, nagu oli alati pärast NLKP järjekordset kongressi, tsitaatidega vehkimine ja kuuldu ülistamine üksteise võidu, et kes kiidab presidenti mõne mõtteterakese poetamise eest kiiremini, kõrgemale ja kaugemale. Tõsised inimesed võtavad sõna ja peavad oma kohuseks rääkida täpselt samu tühjalt kõmisevaid sõnu, mis siin aastakümneid kostsid. Üks osa on selles muidugi kummardaval meedial, teine osa aga pole muud kui pugemine ja püüd säilitada oma sooja kohta või õigustada preemiaid, aunimetusi ja aurahasid - märkamata, kui naeruväärne see kõrvalt paistab. Ja nii äravahetamiseni sarnane pudistava Brežnevi ja kommunistliku kannaklõbinaga. Millal me jälle võidame niikuinii? Viimati muudetud: 27.02.2013
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
