Gigantide heitlus pensionäride häälte pärast

HEIMAR LENK,      11. aprill 2007



Esimese eelnõuna andis Reformierakonna esindaja Riigikogu menetlusse pensionide tõstmise seaduse, mis näitab paremerakondade kasvavat huvi valijate vanema põlvkonna vastu.

Pensionide tõstmise seaduseelnõu andis nääpsuke oravaneiu Keit Pentus Riigikogule üle parempoolsete jaoks üllatava retoorika saatel. Pikkade aastate jooksul, mil puudusttundnud pensionärid miitingute ja märgukirjadega oma vähese elatusraha vastu protesteerisid, ei meenu mulle ühtki parempoolset poliitikut, kes oleks meelde tuletanud eakate teeneid taastatud riigi vundamendi loomisel.

Ärastajate hilinenud tänu

...Kuidas ja millega uut aastat alustatakse, annab tooni kõigele, mis hiljem tuleb. Ilmselt on omamoodi sümboolne tähendus sellelgi, mis saab esimeseks eelnõuks, mida uus ametisseasunud Riigikogu arutama hakkab. Me kõik tahame, et kui majandusel läheb nii hästi, nagu tal praegu läheb, saaksid edust osa kõik. Ka need, kes tegelikult kunagi aastaid tagasi panid aluse sellele, millest üldse sai hakata majandust kasvatama.

Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon pidasid tähtsaks, et esimene eelnõu, mis uues Riigikogus üle antakse, aitaks elujärge parandada neil, kes on juba andnud oma tööpanuse selleks, et Eestil hästi läheks...

Umbes niimoodi Pentus Riigikogu ees rääkis. See oli omamoodi ajalooline hetk. Esimest korda tänas ärastajate põlvkonna esindaja vanainimesi nende nõukogudeaegse töö eest. Endisi tänati ehitatud majade ja lautade eest, mille noorem seltskond taasiseseisvunud Eesti algusaastail kiiresti maha müüs ja raha endale häbenemata tasku pistis.

Kuid see oli vaid ilukõne. Tegelikult olid tänusõnad mõeldud tuleviku tarvis. Järgmistel valimistel loodab valitsusliit saada pensionitõusu eest väärilist tasu vanainimeste häälte näol.

Pensionitõus tulnuks niigi

Ta tulnuks ka noororava sütitava kõneta, sest eelmine valitsuskoalitsioon plaanis selle aasta kaht pensionitõusu ammuilma. Üks pidi olema aprillis ja teine juulis. Muide, ka eelmise aasta sügisel oli pensionide tõstmine kavas. Ettepaneku tegi Keskerakond, kuid peaminister Ansip jättis pensionitõusu ära – valimiste eel oleks ehk keskpartei liigselt silma paistnud.

Huvitav, kuidas ajalugu kordub! Ka 2003. aasta valimiste eel, kui tollane Keskerakonna sotsiaalminister Siiri Oviir püüdis aasta alguses jõuliselt pensione tõsta, keelasid oravad selle ära. Siis oli peaministriks Siim Kallas. Ka tema kartis keskpartei lisahääli. Asi jäigi katki.

Poliitiliselt on huvitav jälgida seekordse pensionide tõstmise hääletamisi Riigikogu saalis. Uue ühendpartei IRL saadikud Keskerakonna poolt algatatud pensionitõusu poolt 2005. aasta 15. juulil ei hääletanud. Ka osa sotse ei tõstnud kätt. Nende meelest siis vanainimesed paremat elu ei väärinud.

Põnevaks läheb lugu ka Keskfraktsiooni 4. aprillil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõuga, mis puudutab pensionikindlustuse aastakoefitsiendi arvestamise metoodikat. Eelnõus tehakse ettepanek pensionikindlustuse keskmise suuruse arvutamisel lähtuda aritmeetilise keskmise asemel mediaankeskmisest. See lõpetaks aastaid kestnud ebavõrdsuse, kus madalapalgalised pidid ühe aasta pensionistaazhi saamiseks kolm aastat tööl käima. Kas kolmikliit toetab seda eelnõu?

Hilja Kuke lahkumine

Eakate esindusdaam lahkus siit maailmast kolm nädalat tagasi. Kuid aktiivsest poliitikast surusid meeskolleegid ta kõrvale juba paari aasta eest, kui nad Pensionäride Liidu looja ja kauaaegse tegevjuhi töölt lahti lasksid.

Kahjuks polnud Riigikogu siis veel endise kolmikliidu poolt vastu võetud vanuselise diskrimineerimise seadust tühistanud ja igaüht võis 65-aastaseks saamisel vallandada. Saatuse iroonia, kuid eakate kauaaegne juht Hilja Kukk just omaenda „kõrge" ea tõttu ametist ka vabastati.

See oli üks samm pensionäride organisatsioonide politiseerimisel. Just oli lõppenud ka Pensionäride Ühenduse pikaajalise juhi Sven Pärna elutee. Kahe organisatsiooni juhtkonnad hakkasid vahetuma. Kui varem olid nad olnud apoliitilised või hoidnud vasakpoolse maailmavaate poole, siis edaspidi astuti samm sammu haaval paremale. Tänaseks on Liit ja Ühendus kokku läinud ning neid juhib reformierakondlasest Tallinna linnavolikogu liige.

Seega on ka pensionärid tõmmatud aktiivsesse poliitikasse ja kindlalt rakendatud järgmiste valimiste vankri ette. Kuhupoole rakend hoiab, pole raske aimata.


[esiletõste]
Jaht 360 000 eaka häälele jätkub ka järgmistel valimistel


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)