Riigieelarve maht on reaalne

OLEV RAJU,      09. oktoober 2002




Uut eelarvet püütakse rünnata kui ebarealistlikku ja rahvavaenulikku, kuid tegelikult on meil tegemist hea ja läbimõeldud rahalise dokumendiga, mille peaeesmärgiks on riigi kiire majanduslik areng.

Riigieelarve tuludeks on planeeritud 38 412 miljonit krooni ja kuludeks 38 737 miljonit krooni. Seega tulude kasv oli 7, 71% ja kuludel 8,62%. Vahe 324,9 miljonit ehk 0,9% moodustavadki need finantstehingud, mille ümber on juba jõutud nii palju lärmi lüüa ja oma ebakompetentsust näidata.

Kasvutempo erinevad hinnangud

Väga palju on juba liikvel erinevaid eelarve kasvutempode numbreid, milledest suurimana on kasutusel 14,8%. Nendega spekuleerides püütakse rünnata 2003.
aasta eelarvet kui ebarealistlikku. Tegelikult on õige eeltoodud 7,71%, kõik muud arvud on saadud mingeid statistika reegleid rikkudes.
Põhilisi vigu on kaks. Enamikel juhtudel unustatakse ära, et 2003. aasta eelarves näidatakse ka valitsuse poolt võetud laene, mis varem jäeti eelarvest välja ja mille üle seetõttu sisuliselt puudus Riigikogu poolne kontroll. Jagades mehaaniliselt selle eelarve summa eelmise omaga, s.o mitte tehes neid arve võrreldavaks, saadakse mingi absurdne protsent.
Teiseks võimaluseks, millega püütakse hirmutada rahvast - eelarve on ebareaalne ja toob kaasa ei tea milliseid õnnetusi -, on 2001. a detsembris vastu võetud 2002. a esialgne eelarve ja 2003. a eelarve summade jagamine, s.t "unustatakse ära" 2002. aastal vastu võetud kaks lisaeelarvet. Nii saadaksegi eelarve kasvuprotsendiks 14,8%, mis oleks tõepoolest ebareaalne.
Kordame veel kord: 2003. a riigieelarve peaks kasvama võrreldes 2002. a eelarve lõpliku variandiga 7,71%. Kuna 2002. a eelarve ilmselt ületatakse, siis võrreldes 2002. a eelarve oodatava täitmisega on kasv vahemikus 6-7%, mis on täiesti reaalne kasvutempo. Pigem isegi vaoshoitud, kui julgelt võetud. See on ka arusaadav, kuna maailma majanduses on mitmeid ohumärke, mis võivad - tõsi küll, kaugeltki ei pea - esile kutsuda languse maailma majanduses ja seega tekitada probleeme ka Eestis.
Selle mõtte lõpetuseks olgu veel toodud riigi eelarve projektide kasvutempod võrreldes eelmiste aastatega: 1997. a - 13,3%; 1998. a - 14,9%; 1999. a 20,7%; 2000. a - 0,6%; 2001. a - 3,3% ja 2002. a - 12,3%. Seega 2003. a 7,71% kasvutempo kuulub tagasihoidlike hulka. Kui 2003. a tuleb hea, isegi keskpärane, on oodata lisaeelarvet.

Riigieelarve tulud

Koalitsioonipartnerite Keskerakonna ja Reformierakonna seisukohad on erisugused paljudes küsimustes, selle hulgas ka maksupoliitikas. Kuna teisi võimalusi enamuskoalitsiooniks Eestis sisuliselt polnud, leppisid mõlemad osapooled kujunenud olukorras kokku: neid asju, kus poolte seisukohad on vastandlikud, kuni uute valimisteni ei muudeta. Üheks selliseks on ka maksusüsteem. Sellest lähtudes on 2003. a riigieelarve aluseks praegu kehtiv maksusüsteem. Järelikult ei toimu 2003. a ka suuri muudatusi eelarve tulude struktuuris. Ülevaade olulisematest maksudest on toodud tabelis.

Maks______Laekumine miljonites______Osakaal eelarve tuludes( %)__Kasv võrreldes 2002. a (%)
Sotsiaalmaks_________13 953___________36,3 _____________________10,36
Käibemaks___________10 490___________27,3______________________9,16
Füüsilise isiku tulumaks__3 727____________9,7______________________9,02
Juriidilise isiku tulumaks__1 107____________2,9_____________________16,53
Alkoholiaktsiis__________1 240____________3,2______________________6,90
Tubakaaktsiis___________755_____________2,0_____________________11,03
Kütuseaktsiis__________1 850____________4,8_______________________6,02
Mittemaksulised tulud___5 026____________13,1______________________-1,07

Nagu tabelist näha, on suurim tuluartikkel eelarves sotsiaalmaks, mis annab üle 1/3 eelarve tuludest. Koos käibemaksuga (27,3% tuludest) moodustasid nad 63,6% ehk pea 2/3 kõigist riigieelarve tuludest ja 73,2% kõigist riigieelarvesse laekuvatest maksudest. 2003. a kasvab protsentuaalselt (16,53%) kõige rohkem juriidilise isiku tulumaks.

Summa polegi nii suur

Absoluutsummas pole see aga kes teab kui suur - 157 miljonit krooni. See muutus on tingitud mõnedest pisimuudatustest maksuseaduses. Samuti on oodata, et 2002. a heade majandustulemuste - aga nendes praegu ei kahtle keegi - tõttu makstakse 2003. a välja suhteliselt palju dividende, millelt maks laekub riigieelarvesse.
Tubakaaktsiisi laekumiste kasvu suhteliselt suur number tuleneb tema määrade teatud tõusust juulis 2003. a. Palju küsimusi on tekitanud ka sotsiaalmaksu suurem kasv, võrreldes isiku tulumaksuga (vastavalt 10,36% ja 9,02%).
Kui mõned aastad tagasi oli suhe vastupidine, s.t sotsiaalmaksu kasvutempo oli väiksem tulumaksu kasvutempost, siis räägiti ja ilmselt põhjendatult sotsiaalmaksu pettustest. Praegune vastupidine suhe aga ei tulene mitte tulumaksu pettustest, vaid võimalusest tulusid maksustatavast summast maha arvata terve rida asju - eluasemelaenude protsendid, laste koolituskulud, pensionikindlustuse summad jms. Nende soodustuste summa üha kasvab, eelkõige pensionikindlustuste summade kiire kasvu arvelt. Seega üha kasvab ka vahe kogu palgatulu (sellelt võetakse sotsiaalmaks) ja tulumaksu aluseks oleva summa (palgatulu - lubatud mahaarvamised) vahel. Sellest tulenevadki sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu kasvutempode erinevused.
Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)