Idabloki valik: Euroopa või Ameerika?

10. mai 2006


USA asepresidendi Dick Cheney esinemine Vilniuses konverentsil jätkas USA kurssi Venemaa ümber vaenuliku riikidekordoni harimiseks. Samasugust strateegiat üritab USA rakendada oma globaalse pearivaali Hiina suhtes.
2001. aasta 11. septembri järel tekkinud jutt strateegilisest partnerlusest Venemaaga on ununemas. Cheney väide, et Venemaast võib veel saada USA strateegiline partner, tähendab juba selgelt, et praegune Ameerika ei pea Venemaad enam oma strateegiliseks partneriks.
Eesti ja ka teiste idabloki-riikide jaoks tähendab see juba möödapääsmatuks muutunud valikut: kas välispoliitikas jätkatakse enam-vähem kõiges Venemaale vastandumise liini, mida kultiveerib USA, või näeme oma tulevikku Euroopa poolt vaadates paratamatult toimuvas lähenemises Venemaale.
USA-orientatsiooni jätkates peaksime rehkendama, kas sellest saadavad julgeolekutagatised ikka ületavad neid riske, mida loob meile jätkuv Venemaale vastandumine, ning seda kahju, mida toob Euroopa suunal kasutamata jääv potentsiaal. Euroopale orienteerudes satume küll suurliikmete kahepoolsete Vene-suhete labürinti, kuid idast ei käsitataks meid enam kui vaenulikku ja Euroopast kui võõrast territooriumi. Majanduslikult pole meil Venemaa-suunale ja üha enam tema taga olevale Hiina-suunale niikuinii alternatiivi. Muidugi eeldab see tempokat panustamist Euroopa julgeolekumehhanismidesse, millesse Eesti ametlikud esindajad on seni suhtunud üleoleva skepsisega.
Eesti välispoliitika jõudmine meie oma rahvuslike huvide voolusängi ripubki üha rohkem ära sellest, kui kaua kestab Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat kujundavate struktuuride Ameerika-inerts ning millal tärkavad ka neis riigiasutusis euroopalikud instinktid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)