Lasnamäel oleme Toompeast kõrgemal!

PAVEL STAROSTIN,      10. märts 2004


Lasnamäe elanikud on iidsetest aegadest saadik kõrgunud vanalinna kohal. Kui väljenduda täpsemalt, siis Sõjamäe mõõk asub Toompea parlamenditoolidest tervelt neli meetrit kõrgemal. Võib-olla just see fakt võimaldab Lasnamäe linlastel mõnede rahvaasemike tegevusele kriitilisemalt vaadata. Lihtsalt Lasnamäe kõrgustest paistab kogu all-linnas toimuv mõnevõrra teisiti.

Ka geoloogia seisukohalt on Lasnamäel Toompea ees eeliseid. On ju Põhja-Eesti paekallas, millel meie piirkond paikneb, pärit jääajast. Umbes 10 000 aastat tagasi taganes meri ja kerkisid esile Paevälja kaljud, mis olidki Tallinna esimesed veepealsed osad. Nii et pealinna vanim osa asub tegelikult otse lauluväljaku kohal. Kliima (mitte poliitiline) muutus ka edaspidi, mis sundis merd taanduma, jättes Lasnamäele suured jääaegsed järved - Ülemiste ja Tondiraba. Viimane, tõsi küll, kuivas juba 7000 aastat tagasi ära.

Lasnamäel on kividega vedanud

Esimesed põlistallinlased ilmusid Lasnamäele samuti umbes kolmandal aastatuhandel enne meie aega. Teadjad kinnitavad, et nad saabusid lõunast ja tõid endaga kaasa kiviaegse kultuuri, tänu millele on meil kividega tõesti vedanud. Ei maksa imeks panna, et Lasnamäe muinasaegsete kiviraidurite silmis polnud Õismäe ega Mustamäe kuigi kõrgelt koteeritud. Samamoodi ei olnud neile prestiizhsed Tiskre sood, Nõmme ega Haabneeme. Kiviaja inimene eelistas end meie mail sisse seada ja ehitas just siia esimese tugevdatud kindluse - Iru linnuse.
Edasi väidavad ajaloolased, et esimesed metallistid ilmusid Lasnamäele pronksiajal. Soome ja saksa turistide kauged eellased külastasid meie piirkonda esialgu üldse mitte turistlikke eesmärke silmas pidades, kuigi vaskkaabli epohhini jäi veel palju aega. Saksa ordurüütlite ja viikingitega jahmerdamisest vabal ajal tegelesid Lasnamäe elanikud loomakasvatuse ja tuntud ehitusmaterjali - pae - kaevandamisega. Riigikogu saadikud ja valitsuse liikmed, pidades Toompeal istungeid, vaevalt taipavad, et nende lossi ja residentsi seinad on laotud Lasnamäel kaevandatud paest. Sellest on muide ehitatud peaaegu terve vanalinn. Traditsioon jätkub tänase päevani: killustikku, mida kasutatakse tee-ehituses ja kapitaalsetes ehitustöödes tarvitatava raudbetooni tootmisel, kaevandatakse Väokivi karjääris Peterburi maanteel.

Esimene linnosa, mis seisis silmitsi vaenlasega

Lasnamäe on alati olnud sunnitud esimesena vastu võtma vaenlase. Just Sõjamäe künkal valmistusid pealinna vallutamiseks taanlased, Liivimaa ordu sõjavägi, rootslased, ristirüütlid ja Vene väed. Siinsamas Sõjamäel, Tallinna kõrgeimas punktis, toimus 1343. aastal Jüriöö ülestõusu võtmelahing. Tol ajal tõusis rahvas võimu usurpeerimise ja tsentraliseerimise, puuduliku finantseerimise ja kõrgete maksude vastu.
Imekspandav, et muinasmaa-ala kirev ajalugu pole Tallinna suurima magala asukatele teada. Lasnamäed on keskajal muide kutsutud Laker Bergiks, Lakes Bergiks ja Laskerbergiks. Need nimetused on seotud kivise mäega, kust tuleneb ka tänane eestikeelne kohanimi Lasnamäe.
Kui oleme veendunud, et muistne Laskerberg on kõige iidsem, kõige kõrgem, kõige suurem ja kõige rahvastatum Tallinna osa, jääb üle meenutada lähenevat sünnipäeva. Kuni 1993. aastani kuulus Lasnamäe Tallinna Idarajooni koosseisu koos Maardu, Kallavere, Pirita, Muuga, Mähe, Merivälja, Iru, Loo ja osa Lagediga ning laostus administratiivse ikke all. Siis viidi läbi revolutsiooniline muutus ja uus linnaosa Lasnamäe iseseisvus. Eelmisel aastal tähistasime väärikalt Lasnamäe kümnendat aastapäeva.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)