Toomas ja Gleeri Paur Tartumaalt: „Kõige tähtsamad asjad Eestis on maaelu ja Keskerakond."

1949. aasta märtsis tõi paljudesse kodudesse kannatusi ja pöördumatut kurbust küüditamine. Kuid ka tol traagilisel kuul ei puudunud inimlikud rõõmud - võib ju suureks rõõmuks nimetada näiteks laste sündi. Nii tulid umbes nädalase vahega Baškiiria ANSV-s ilmale tüdruk Gleeri ja Võrumaal Vastseliina Illi külas poisslaps Toomas.

„Mu isa oli metsnik ja ema raamatukogujuhataja. Kodus tuli maast madalast alustada lõputute põllutöödega, mis on aidanud siiani head füüsilist vormi hoida," räägib Toomas Paur, kes sai 17. märtsil 65 aastaseks.

1975. aastal lõpetas Toomas Eesti Põllumajanduse Akadeemia õpetatud agronoomina. Diplomi andis kätte rektor Arnold Rüütel. Kes võis tookord arvata, et aastakümneid hiljem saab Toomasest üks Rüütli kui presidendi aktiivseid kampaaniajuhte. Öelgem päris otse - Paur on mees, kes tegi Rüütlist presidendi.

Pärast ülikooli ei piirdunud ta kitsalt ainult oma erialaga, vaid hakkas maaelu ja selle valuküsimusi vaatama avaramalt. Ta mõistis, et suurtes majandites võivad keskusest kaugemad piirkonnad sotsiaal-majanduslikus arengus maha jääda. Gigantomaania põhjustab ju erinevatel ajastutel regionaalseid ohte. Nõukogude Liidus alguse saanud uuenduste tules loodi Toomase ja mõttekaaslaste eestvedamisel Põlvamaal Maaritsa kolhoos, mille esimeheks Paur valiti.

Paur peatas peaministri

Taasiseseisvumisel sai Toomas Paurist üks põllumajandustootjate ühistegevuse taastajaid ja edendajaid. Ta oli Põlvamaa Tootjate Liidu üks taasrajajaid ning selle esimees. Toomase eestvedamisel on korraldatud Toompeal mitu meeleavaldust, kus põllumehed on esitanud nõudmisi, mis kindlustavad turumajanduse konkurentsis tegutsemiseks normaalsed tingimused. Maal kasvanuna näeb ta ju selle majandusharu spetsiifikat ning kaasnevaid riske kõige teravamalt.

1990-ndate lõpus otsustas Paur koos oma toetajatega protestivaimus sulgeda tee Põlvamaad külastavale peaministrile Mart Siimannile.

„Nii „nahaalse" käitumise tagajärjeks võinuks olla ka sanktsioonid. Siimann tuli aga autost välja ja palus viisakalt oma sõiduk mööda lasta. Arvestades tema väärikust jäime meiegi soliidseks ja olukord lahenes rahulikult," meenutab Paur.

Ühiskonnaelus tegutsemiseks annab jõulisema väljundi poliitiline valik ning kuulumine erakonda. Kõigepealt kuulus Toomas Paur Eestimaa Rahvaliitu. 2007. aastal, kui selles parteis andsid tunda juba mõõn ja lagunemismeeleolud, liitus mees Keskerakonnaga. Lõuna-Eestis on ta koordineerinud erakonna piirkondade tööd. Ka aitas Paur korraldada 2010. aastal Paides toimunud Eesti Maarahva Kongressi.

Omavalitsuspoliitikuna Võrus

Poliitiliste püüdluste elluviimisel on talle praegu tähtsaks paigaks sünnimaakonna pealinn Võru. 2004-2005 töötas ta siin abilinnapeana. Linnapea oli toona reformierakondlane Ivi Eenmaa, keda Paur iseloomustab sihikindla ja karismaatilise daamina.

2009-2010 juhtis Paur Võru linnavolikogu, kus ta markantse tegelasena jäi hästi meelde nii omadele kui ka oponentidele. Teravmeelne ajakirjandus haudus koguni välja sõna „paurima".

2013. a valimistel teenis Toomas Paur Võru elanikelt taas mandaadi ja praegu on ta linnavolikogu majanduskomisjoni eesotsas. „Minu sooviks on, et Võru oleks hubase, turvalise ja atraktiivse elukeskkonnaga paik linlastele ning igati arenev tõmbekeskus," seletab Paur muhedas võru murdes.

Poliitiliseks eduks on vaja parasjagu usku ettevõtmise kordaminekusse. Usuga assotsieerub eelkõige religioon - kas Toomas Pauri on vahel segi aetud tuntud teoloogi Toomas Pauliga? „Mulle saadetud kirjale on tõepoolest mõnikord kirjutatud Toomas Paul. Suuremaid segiajamisi siiski ei tea ja Toomas Pauliga isiklikult kohtunud ma pole. Aga niipalju kui ma lugenud olen, on ta tore ja tark mees."

Silmatorkav seltskonnategelane

Pauride kodumajas Tartumaal Ülenurme vallas astub trepist väärikal sammul alla täidlane kass Marta. Küllap kohaliku Marta Raadio järgi, kus Toomas ka saatejuhina figureerinud. „Jah, Marta Raadios olen eetris käinud küll. Oli ka oma autorisaade, kuid kassi ristiemaks on siiski meie tütar."

Võru keskkoolis õppides moodustas Toomas koos sõpradega biitansambli, kus ise trummi mängis. Solistiks oli Olev Luha, kes täna on tuntud kardioloog. Toomas Pauri vaimukust ja võimekust tuntakse laialt pulmavanema ja õhtujuhina. Hakkavad aga pidu sisustama muusikud, saab Toomasest galantne tantsupartner Gleerile ja teistelegi. „Kagu-Eesti Keskerakonnas on üsna vähe naisi, kellega ma tantsinud pole," ei ole mees enesekiitusega kitsi.

Baškiiria juured

Gleeri selgitab oma sündi Baškiirias: „Mu kauged esivanemad siirdusid 1880. aastal Räpina kandist elama Vologdasse. Nende järgmiste põlvkondade elupaigaks sai aga Baškiiria. Kuulusime sealsete eestlaste kogukonda. Onu oli eesti kolhoosi „Säde" esimees."

Gleeri õppis Väimelas zootehnikuks, kuid juba varem oli ta saanud maalri kutsetunnistuse. „Maalrioskuste üle olen uhke. Olen värvinud kauniks nii enda kui ka laste kodud."

Toomas ja Gleeri Paur on üles kasvatanud kolm pealehakkajat järeltulijat - Jaanus (41), Meelis (37) ja Kristiina (28).

Toomas kiidab, et nende Ülenurme kodu sisekujundus ja aed ongi Gleeri teostatud. Gleeri omakorda tunnustab meest, kes oma poegadele oli maast madalast treener - nii Jaanus kui ka Meelis on juba lapsepõlves tulnud maadluses noorteklassis mitu korda Eesti meistriteks. Jaanuse poeg Kaspar (19) aga mängib edukalt Paide linnavõistkonnas jalgpalli. Isa Toomas sõidutas ka tütar Kristiinat aastaid Tartusse „Ida balletikooli". Kristiina lõpetaski Tallinna Ülikooli koreograafia erialal.

Gleeri Paurile lähevad väga korda eri ühiskonnakihtide sotsiaalne heaolu ja turvatunne, samuti normaalse elu võimalikkus maal, väikelinnades, külades. Temagi eelistuseks on Keskerakond ja tegutsemisväljaks ennekõike Ülenurme vald Tartumaal.

JAAN LUKAS, ajakirjanik

[fotoallkiri] KODULOOJAD, KODUHOIDJAD: Toomas Paur kiidab, et nende Ülenurme kodu sisekujundus ja aed on peamiselt Gleeri teostatud. Gleeri õppis Väimelas zootehnikuks, kuid ta oskab hästi ka maalritööd. Toomas on aga üle Lõuna-Eesti tuntud tegusa poliitikuna. Mõlemale Paurile lähevad väga korda eri ühiskonnakihtide sotsiaalne heaolu ja turvatunne - on ju Eestimaa laiemalt meie kõigi kodu, ja seetõttu on nende poliitiliseks eelistuseks Keskerakond kui kõige kodukesksem erakond nii eesti meele kui ka eesti keele mõistes. „Kuid naabritega tuleb hästi läbi saada, et meil siin rahulik elu püsiks," hoiatab Toomas Paur.

Jaga |