Eestlased valisid stabiilse masu

Aga iirlased on meie meelest eriti hullud - nemad valisid endale lausa üheks esindajaks seni opositsioonilise vasakpoolse Tööpartei, kes tõenäoliselt kaasatakse valitsusse (iirlaste miinimumpalk võrdub 8000 EEK -- 511 EUR).

Eesti vaesust näitavad kõik rahvusvahelised mõõdikud. Meile lihtsalt meeldib vaesus. Meile meeldib miinimumpalk 4300 EEK [275 EUR] kuus. Meile meeldib töötu abiraha 1200 EEK [77 EUR] kuus. Meile meeldib lapsetoetus 300 EEK [19 EUR] kuus. Need arvud ei kasva juba mitmendat aastat. Ning miks peakski - globaalne masu ju?! Ja eestlastele meeldib stabiilsus. Reformil ja IRL-il on ju niigi raske valitseda, ei tohi neile ette heita...

Meile meeldib ka keskmine pension 4700 EEK [300 EUR]. Eesti on ju nii vaene; kuidas meil olekski õigus nõuda rohkem... Alles alustasime ju oma riigi ülesehitamist ja me ei tohi end teiste riikidega võrrelda. (Soome miinimumpalk 19000 EEK [1238 EUR], Taanis koguni 27000 EEK [1725 EUR]. Miinimum!) Küll ükskord algab aega, kui Reform ja IRL majanduse nii püsti saavad, et kõigile jätkub... Praegu polegi vaja, saame hakkama... Seni teeme kuivikuid ja paneme lillepeenrasse kardulad maha. Või oleme rikka Euroopa tööpagulased.

Me ei tohi Eestis rääkida tööpuudusest (kus seda ei ole?), hinnatõusust (eks osta vähem!) ega noori peresid koormavatest laenudest (ise olid lollid!). Me tõstsime pensioniiga veelgi (oh, alles aastast 2016, seega pole minu probleem täna!). Eile oli naistepäev; tasub meenutada, et naiste pensionieale on tubli Eesti lisanud tervelt 12 tööaastat, kusjuures viimati lisatud kahe aasta eest (63-lt 65-le) maksab iga naine omast taskust riigile peale 100 tuhat krooni.

Teisalt, kui vanad jätkavad tööd, siis noorte tööpuudus samal ajal suureneb katastroofiliselt. Mõnikümmend tuhat noort on seda ka juba märganud, aga kui sellest kõva häälega rääkida, siis oled „vinguv kesik". Ja eestlased hääletavadki nende poolt, kes selle olukorra tekitasid.

Aga pole midagi! Meie stabiilse valitsuse (mis hea ja õigustav sõna - stabiilne!) ministrid pakkusid kiire lahenduse: las noored lahkuvad kodumaalt! Õppima, töötama, maailma vaatama. Nii tore! Leiavad elukaaslase, loovad võõrsil pere. Talendid aga tulevad koju tagasi! Mida tegema?

Sotsid tegid valimistel uuema Eesti parima tulemuse. Rõõmustasid. Saab näha, kauaks. Seni puudub kogemus, et nad mõnda oma seisukohta ka koalitsioonis suudaksid kaitsta. Pigem on aidatud Reformi lubadusi ellu viia. Kui see tehtud, on valitsusest mindud. Ehk uue alguse puhul osatakse endaks jääda?

IRL lootis, et võtab Keskist mööda. Oldi loppis, kui see ei õnnestunud. Oli ka muid põhjusi valimispeol murelikuks muutuda. Eks oravad võivad neid praadida ja sotside poole piiluda, et IRL lauda nõrgemaid kaarte laoks. Aga optimistlikke eestlasi see ei huvita enam - alati saab ju veel hullemaks minna!

Keski probleem on võitja-oreoolist eemaldumine. Kuigi juba eelmine kord sai Reform Riigikokku kaks kohta rohkem, oli ometi ka Keskil 2007. a parim tulemus. Nüüd tuleb paar sammu tagasi astuda, mis on alati raske. Kuid Kesk võiks arendada õppimisvõimet. Potsatas ju Isamaa kord seitsmele kohale ja sotsidel oli mingi hetk kuus kohta. Klassikuid tsiteerides: halb pole auku kukkuda, halb on auku lamama jääda.

Kuid stabiilsusest veel - see pole ettekääne koalitsiooni jätkumiseks. 2007. a said Kesk ja Reform, olles valitsusparteid, kokku 60 häält, mis oli ülekaalukas valija tahe. Siis stabiilsusest ei räägitud. Läbirääkimisi alustas Reform sotside (president!), IRL-i ja isegi Rohelistega, jättes opositsiooni Rahvaliidu ja Keski. Rahvaliidust on tänaseks lahti saadud, Keskiga veel tegeldakse.

Vaesus aga oli, on ja jääb. Stabiilse valitsuse asi see pole. Ahjaa, masu! Masu, mis progressiivse tulumaksuga maades piirdus 2-3protsendise kukkumisega, Eestis aga langesime 10protsendise tõusu pealt miinus 15-lisse langusesse - mõnuga. Sest ainult mõnusat asja saab ju tagasi tahta! Või siiski on tegemist enesepiitsutamisega?

KESKMÕTE: Stabiilsusest veel - see pole ettekääne koalitsiooni jätkumiseks.

URMI REINDE, peatoimetaja

Jaga |