Riigieelarve kulub hädavajadustele

OLEV RAJU,      23. aprill 2003


Juba 2004. aastal ei jätku uuel kolmikliidul oma lubaduste täitmiseks vähemalt kolme miljardit krooni. See on ligikaudu sama summa, mida Rahvaliit soovitab igal aastal laenata, kuid mida koalitsioonilepe sisuliselt keelab.

Valitsus saab pärast nn sundkäikude tegemist eelarves oma prioriteetide tarvis reaalselt kasutada vaid seda lisaraha, mis saadakse koguprodukti kasvu, maksude tõstmise või mingite kulutuste kärpimise arvelt.
Eesti koguprodukt on viimastel aastatel kasvanud 5-6% aastas. Kui 2004. aastaks õnnestub vaatamata maailmamajanduse suhteliselt halvale seisule ja sellest tulenevale spetsialistide enamiku tagasihoidlikele ja tihti lausa skeptilistele prognoosidele säilitada viieprotsendiline majanduskasv, annab see eelarve laekumiste kasvuks kuni 1,8 miljardit krooni. Koalitsioonileppes deklareeritakse, et makse ei tõsteta, v.a ELi liitumistingimustest tulenev. Vaevalt, et see "välja arvatud" lugejate enamikule silma jäi. Kuid neid ELi liitumistingimustest tulenevaid maksutõuse polegi nii vähe. Kasvavad aktsiisid alkoholile, tubakatoodetele ja - mis eriti ebameeldiv - mootorikütusele, kaotatakse tax­free laevadel. Ka tuleb käibemaksuga maksustada mõned kaubagrupid, mis siiani on Eestis maksuvabad. Kõik see ei tule veel 2004. aastal, ent juba järgmisel aastal kehtima hakkavad muud maksude tõstmised peaksid riigieelarvele tooma võrreldes 2003. aastaga sisse täiendavalt kuskil 0,5-0,7 miljardit krooni.
Raha kokkuhoid selle kulutamiseks
Uus kolmikliit - eriti just mõned Res Publica juhtfiguurid - korrutavad lausa nüri järjekindlusega, kuidas nemad lõpetavad ruttu-ruttu rahva raha raiskamise ja hoiavad riigivalitsemiskulusid aastas kokku 500 miljoni ulatuses. Koalitsioonilepe ütleb selgelt muud: valitsusliidu prioriteediks on seda tsiteerides "valitsemiskulude hoidmine 2003. aasta tasemel". Ehk teiste sõnadega - ei mingit kokkuhoidu absoluutsummas. Koalitsioonileppes kirjapandu on loogiline, eriti kui arvestada, et sellessamas leppes on rida punkte, mis suurendavad valitsemiskulusid (abiministrite kohtade loomine, ekspertnõukogud, uued komisjonid jne). Järelikult on siit raske üldse mingit kokkuhoidu saada. Jutt 500-miljonilisest kokkuhoiust aga on kas ebakompetentsus või teadlik demagoogia.
Otsesed riigi valitsemise kulud on Eestis 1,8 miljardi ringis, mis on muide postsotsialistlikest riikidest protsentides koguproduktist vaata et kõige madalamad. Kärpida valitsemiskulusid veel 500 miljoni võrra pole lihtsalt reaalne. Nii suurt kärbet saab eelarves teha mitte riigi valitsemise kulude, vaid ainult sotsiaalkulude kärpimise arvel. Tegelikult vajaksid sotsiaalkulud aga hoopiski suurendamist, mitte aga kärpimist. Ehk teiste sõnadega: siis tuleks ühtesid toetusi kärpida teiste suurendamiseks.
Kui koalitsioonileppe miljardeid juurdenõudvad punktid üldse täitmisele lähevadki, siis enamik neist saab natuke raha, nad täidetakse tühises osas ja pärast väidetakse, et just nii me mõtlesimegi.

Oletame, et uus kolmikliit lõpetab populismi ja propagandakära riigi kui terviku seisukohalt teisejärguliste 1-2 miljonilist kokkuhoidu andvate asjade ümber - need tuleksid lihtsalt ära teha igapäevase töö käigus - ja tõepoolest teeb kõik endast oleneva kokkuhoiuks. Siis on mõeldav, et valitsemiskulusid õnnestub kokku hoida maksimaalselt 150-200 miljoni krooni ulatuses. Siis saab valitsus arvestada, et tal on oma prioriteetide ellu viimiseks 2004. aastal 1,8 + 0,6 + 0,2 = 2,6 miljardit krooni, parimal juhul 2,8 miljardit krooni.
Lubadusi on üle kahe korra rohkem
Koalitsioonileppes on terve rida punkte, mille tõeliseks elluviimiseks on igaühele vaja miljardeid. On selge, et kui need punktid üldse täitmisele lähevad, siis enamik neist saab natuke raha, nad täidetakse tühises osas ja pärast väidetakse, et just nii me mõtlesimegi. Seda võimaldab paljude koalitsioonileppe punktide sõnastus, mis viib mõttele, et kas need pole teadlikult sõnastatud nii uduselt ja üldsõnaliselt?!
Kuid veel olulisem on, et paljudel koalitsioonileppe punktidel pole üldse taga täitmise tähtaega, mis võimaldab alati öelda - selle punkti ellu viimine on kavandatud alles 2007. aastaks. Prooviksime siinkohal kõigepealt kokku liita need lubadused, mille täitmise tähtaeg on koalitsioonileppes kirjas 2004. aastaks. Ehk teiste sõnadega - püüame välja tuua need täiendavad kulud, mis 2004. aastal lihtsalt tulevad riigieelarvest katta.
Kõigepealt vajab katmist tulumaksu laekumiste vähenemine seoses maksumäärade alandamisega ja tulumaksuvaba miinimumi suurendamisega. Selleks kulub umbes 1,4-1,5 miljardit krooni. Sõjaliste kulude hoidmiseks 2% tasemel SKPst kulub täiendavalt vähemalt 120 miljonit. EÜ liikmemaksuks läheb esialgsete arvestuste kohaselt 970 miljonit krooni ja 2005. aastal juba vähemalt 1,5 miljardit krooni. Liidame need summad ja peame konstateerima, et kogu lisaraha ongi juba läinud.
Otsesed riigi valitsemise kulud on Eestis 1,8 miljardi ringis, mis on muide postsotsialistlikest riikidest protsentides koguproduktist vaata et kõige madalamad. Kärpida valitsemiskulusid veel 500 miljoni võrra pole lihtsalt reaalne.
Kuid koalitsioonileppes on lubatud, et alates 1. jaanuarist 2004 kustutatakse emal lapse sünni korral pool õppelaenust ja lisatakse 1% kogumispensionile. Samuti säilitatakse emale aastaks palk. Kui aastas sünnib 12 000 last (rahva säilitamiseks oleks vaja kaks korda rohkem!) ja õppelaenu on võtnud 20% emadest, siis ulatub eelarve täiendav kulu juba 500-700 miljoni kroonini.
Koalitsioonileppes pole sõnagi uue kunstimuuseumi ehitamisest. Usun siiski, et see ei tähenda Riigikogu vastavasisulise otsuse ignoreerimise katset. Muuseumi ehituse graafikust kinnipidamiseks on 2004. aastal vaja kulutada 150 miljoni krooni ringis. Alles 2004. aasta 1. septembrist alates on lubatud käivitada õppetoetuste süsteem. Ka nelja kuu toetuste summa on 2004. aasta riigieelarvele soliidseks lisakuluks.
Need olid koalitsioonileppes fikseeritud 2004. a tähtaega kandvad ja seejuures rohkem raha tahtvad lubadused.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)