Maapiirkondade haridus on ohus

Uuringud on näidanud, et Eestis on õpetajaameti üks suuremaid puudusi pidevalt muutuv hariduspoliitika. See ei anna ka õpetajaile kindlustunnet, kas kool, kus täna õpetatakse, on ka homme veel olemas.

Haridus- ja teadusminister Aaviksoo on siiani väitnud, et õpetajate palgatõus on võimalik üksnes koolivõrgu ümberkorraldamise teel. Seega on gümnaasiumide nn riigistamise eesmärk ikkagi raha kokkuhoid. Veelgi enam, kui siiani rääkis minister, et raha saab koolide sulgemisest, siis nüüd läks ta hoopis omavalitsuste kallale, väites, et neil on raha küll. Usun, et haridusminister ikka tegelikult teab, et suurel osal omavalitsustel moodustavad enam kui 2/3 eelarvest hariduskulud ning oma eelarvest panevad kõik linnad ja vallad riigi hariduseraldisele oluliselt juurde.

Veelgi enam, kogu senise haridusstruktuuri ümberkorraldamine ei anna kokkuhoidu, vaid see võib minna kallimaks. Gümnaasiumivõrgu koondumine suurematesse keskustesse nõuab koolitranspordi korraldamist või õpilaskodude ehitamist, lisatoetusi elamis- ja söögikuludele. Vastavaid investeeringuvõimalusi kohalikel omavalitsustel, aga ka riigil täna ei ole.

Samuti pole läbi mõeldud, mis saab neist õpetajatest, kes kaotavad töö. Ning maapiirkondadest, kus kool suletakse, lähevad tihti pered lapsega kaasa ning ka õed-vennad viiakse varakult linna, et linnakooli minekuks valmis olla.

Igas gümnaasiumis kolme õppesuuna nõue võimaldabki Haridus- ja Teadusministeeriumil läbi viia gümnaasiumide massilise sulgemise, mida on plaanitud juba eelmise haridusministri Lukase aegadest. See ohustab aga enim just maapiirkondi.

Jaga |