Rahvarinnete juubelikonverents Vilniuses

Konverents toimus Leedu Vabariigi presidendi Valdas Adamkuse patronaaži all ning selle korraldasid Seimase väliskomisjon ja Leedu välisministeerium. Esinejaid oli 23 riigist, kõnelejaid umbes 60. Aukülaliste hulgas olid Vytautas Landsbergis, Uffe Ellemann-Jensen, Jon Baldvin Hannibalsson, Arnold Rüütel. Tervitused tulid teiste hulgas Lech Walesalt, Vaclav Havelilt, Hans-Dietrich Genscherilt, Zbigniew Brzezinskilt.

Kohal oli suurem osa diplomaatilisest korpusest (Eesti saadik puudus).

Välisajakirjanduse huvi konverentsi vastu oli suur. Eestimaa Rahvarinde kunagise esindajana sain pärast aukülaliste ringi kõnelda konverentsi esimesel plenaarsessioonil teisena. Minu kõne „Eesti (Balti) rahvusluse moraalne tõus ja langus“ teksti tõi ära Postimehe arvamus- ja kultuurilisa „ak“ 21. juunil. (Kesknädala toimetuselt: see kõne tekitas Postimehe kommentaariumis suure poleemika, mis vältas terve jaanipühade aja!)

Fotod

1. Sajudise kunagise peakorteri hoonel Katedraali väljaku vastas on mälestustahvel, mis ütleb, et see oli Leedu vabanemise keskus 1988. aasta septembrist alates.

2. Leedu parlamendi kullatud tähed nühiti ilusasti läikima.

3. Plenaaristungid ja üks sektsioon töötasid Leedu uue iseseisvuse väljakuulutamise kuupäeva – 11. märtsi – nime kandvas Seimase peasaalis. Lehvis 23 lippu, ja 24. oli Euroopa Liidu lipp.

4. Leedu Rahvusraamatukogus avati Läti Tautas Fronte näitus. Sel puhul kõneleb Tautas Fronte kunagine juht Romualds Ražuks. Sama näitus oli aprillis üleval ka Eesti Rahvusraamatukogus.

4A. Osa Läti näitusest.

5. Seimase fuajees avati leedulaste näitus „Vabaduse tee“. Koor laulis isamaalisi laule.

5A. Unustatud polnud ka Eestimaa Rahvarinnet.

6. Esimese konverentsipäeva lõpul Seimase siseõuel: Mati Hint, Tautas Fronte muuseumi tegevjuht Meldra Usenko ja Saksa professor Egbert Jahn.

7. Päev enne konverentsipäeva algust: „Leedu patriootide“ meeleavaldus Gediminase prospektil. Õnneks on Leedus teistsuguseid patrioote sadu tuhandeid kordi rohkem.

8. Kahjuks on ka Vilniusel oma Pronksmehe-analoog, mida Leedus trükitud „Vilniuse teejuht“ jt turismiraamatud ei tunne: koht ajaloolise Rasu kalmistu ees, kuhu on maetud väga kuulsa marssali Pilsudski süda ja tema ema. (Pilsudski keha on teatavasti maetud Krakowisse.)

MATI HINDI tekst ja fotod

Toimetuselt: Mati Hint kirjutab Vilniuses peetud Rahvarinde konverentsist pikemalt 15. augusti „Õpetajate Lehes“.

Jaga |